Ajalooline läbimurre: esimest korda pälvisid Fieldsi medali Hiina matemaatikud

Esmakordselt ajaloos pälvisid maailma prestiižseima matemaatikaauhinna, Fieldsi medali, kaks Hiina teadlast. Nad said tunnustuse enam kui sajandi vanuste matemaatiliste probleemide lahendamise eest.

Ameerika Ühendriikides toimunud pidulikul tseremoonial anti tänavused Fieldsi medalid üle neljale matemaatikule, kelle seas on esimest korda Hiina teadlased. Auhinna pälvisid Hong Wang ja Yu Deng, keda tunnustati panuse eest keeruliste, üle saja aasta vastuseta jäänud teoreetiliste ülesannete lahendamisse.

Lisaks Hiina matemaatikutele pälvisid tänavu medali ka John Pardon Ameerika Ühendriikidest ja Jacob Zimmerman Kanadast. Auhinnaga kaasneb 15 000 Kanada dollari suurune preemia. Fieldsi medalit, mida antakse välja iga nelja aasta tagant alla 40-aastastele silmapaistvatele teadlastele, peetakse matemaatikamaailma kõige mainekamaks tunnustuseks.

Sajandivanused mõistatused said lahenduse

Ruixiang Wang, kes töötab professorina nii New Yorgi ülikoolis kui ka Prantsuse kõrgemate teadusuuringute instituudis (IHES), pälvis tunnustuse töö eest, mis analüüsis jaapanlasest matemaatiku Soichi Kakeya 1917. aastal sõnastatud ülesannet. Wang koos oma kolleegi Josh Zahliga laiendas Kakeya nõela probleemi kolmemõõtmelisse ruumi, pakkudes lahenduse küsimusele, milline on vähim pindala, mida nõel oma pöörlemisel hõlmab.

Teine laureaat, Chicago ülikooli professor Yu Deng, pälvis tunnustuse töö eest, mis tegeles 1900. aastal Saksa matemaatiku David Hilberti püstitatud kuuenda probleemiga. See ülesanne keskendus küsimusele, kuidas kirjeldada tervikliku süsteemi käitumist üksikosakeste liikumise põhjal, mida Deng analüüsis gaaside käitumise kaudu.

Akadeemiline teekond ja rahvusvaheline tunnustus

Wang, kes sündis 1991. aastal Guilinis, on alles kolmas naine, kes on selle maineka auhinna pälvinud. Tema teadustee on olnud rahvusvaheline: pärast õpinguid Pekingi ülikoolis jätkas ta haridusteed Prantsusmaal ja kaitses doktorikraadi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT). Prantsusmaa president Emmanuel Macron võttis temaga ühendust, et õnnitleda saavutuse puhul ning rõhutada teadlase rolli Prantsusmaa teadustöö kõrge taseme esindajana.

Ka Yu Deng on tihedalt seotud nii Hiina kui ka Ameerika akadeemiliste ringkondadega. Ta alustas õpinguid Pekingi ülikoolis 2007. aastal, kuid siirdus kaks aastat hiljem MIT-i, omandas doktorikraadi Princetoni ülikoolis ning on alates 2024. aastast töötanud Chicago ülikoolis õppejõuna.