Ajalooline hetk: Jüri Lossmann tõi Antwerpeni olümpiamängudelt Eestile esimese medali

1920. aasta suveolümpiamängudel kirjutati Eesti spordiaalugu, kui kergejõustiklane Jüri Lossmann pälvis Antwerpeni olümpiamängude maratonijooksus hõbemedali. See jäi iseseisva Eesti esimeseks olümpiamedaliks.

Belgias Antwerpenis toimunud 1920. aasta suveolümpiamängud kujunesid Eesti spordiajaloos murranguliseks, kui maratonijooksja Jüri Lossmann võitis olümpial hõbemedali. See saavutus tähistas esimest korda, mil iseseisva Eesti Vabariigi sportlane tõusis poodiumile olümpiamängudel.

Lossmanni aeg maratonidistantsil oli 2.32.48,6. Võitjaks kroonitud soomlasele Hannes Kolehmainenile jäi eestlane alla vaid 13 sekundiga, mis teeb saavutuse eriti märkimisväärseks. Enne olümpiamedali võitmist oli Lossmann juba tõestanud oma taset, tulles 1916. aastal Venemaa meistriks 5000 meetri jooksus. Hiljem, 1924. aasta Pariisi suveolümpiamängudel, saavutas ta maratonis kümnenda koha.

Pärand läbi aastakümnete

Sportlaskarjääri jooksul püstitas Lossmann kokku 20 Eesti rekordit. Tema elukäik viis ta 1944. aastal Rootsi, kus ta leidis töö kullassepana. Mehe panust Eesti sporti on väärtustatud ka aastaid hiljem: alates 1991. aastast korraldatakse Viljandis Jüri Lossmanni mälestusjooksu. Kui esialgu joosti mälestusjooksu raames poolmaratoni distantsi (21,1 km), siis alates 2005. aastast on distantsiks 6,5 km.