Ajaloolane David Vseviov: mind süüdistatakse «Müstilises Venemaas» Stalini kiitmises

Ajaloolane David Vseviov on 28 aastat analüüsinud Vene ajalugu saates «Müstiline Venemaa» ja tõdeb, et inimloomus pole aastakümnetega muutunud. Ta jagab mõtteid oma Nõukogude-aegse mineviku, Käsmu intellektuaalide kogukonna ja tänapäevase avaliku kriitikaga toimetuleku kohta.

Ajaloolane David Vseviov on 28 aastat juhtinud raadiosaadet «Müstiline Venemaa», kus ta on süvenenud idanaabri ajaloo keerdkäikudesse. Tema hinnangul on inimese olemus läbi sajandite üllatavalt muutumatu ning soovid, kadedus ja võimuiha korduvad tsükliliselt. Aastatepikkune töö on toonud kaasa ka teravat tagasisidet: teda on kritiseeritud sotsiaalmeedias, väites, justkui kiidaks ta saates Jossif Stalinit, kuigi ajaloolane ise rõhutab, et on teinud vastupidist.

Käsmu kui kadunud maailm

Vseviov meenutab 1960ndate ja 70ndate Käsmu, mis toimis toona kui eraldiseisev maailm. Selles külas kohtusid Moskva intelligentsi esindajad, kelle nimed on täna tuntud maailma juhtivates muuseumides. Toona puudusid külas telefonid, kaugekõne Tallinnasse telliti postkontorist ja ühenduse loomine oli juhuse asi. Vseviovi sõnul on tänane Käsmu muutunud: kunagistest 120 lehmast ja vaikusepaigast on saanud populaarne sihtkoht, kus avalikud üritused ja tasuline parkimine on asendanud tema lapsepõlve eraldatuse.

Mineviku varjud ja parteipilet

Rääkides oma perekonnast, märgib Vseviov isa trükikoja direktori ametit ja ema tööd raamatukauplustes, keskkonda, mis kujundas tema suhet kirjanduse ja trükilõhnaga. Tema õde emigreerus koos perega 1980. aastal Ameerika Ühendriikidesse, mis oli toona võimalik tänu Nõukogude Liidu lühiajalisele kokkuleppele lubada juudi rahvusest inimesi riigist lahkuda.

Vseviov ei eita oma minevikku, sealhulgas kuulumist komparteisse. Ta tunnistab, et tollal oldi paljuski naiivsed ning paljud inimesed täitsid erinevaid rolle, olles sunnitud tegema kompromisse. Tagantjärele mõeldes leiab ta, et paljud toonased parteitud kolleegid võisid olla julgeolekuagendid, kellest me midagi ei tea, samas kui parteilaste nimekirjad olid avalikud.

Kooselu ja igapäevane rahu

Kriitikale vastamiseks on Vseviov kutsunud sõimajaid kohtuma ja vestlema, kuid keegi pole kunagi ettepanekut vastu võtnud. Oma igapäevaelus eelistab ta vältida sotsiaalmeedia konflikte, leides rahu köögis toimetades. Ta leiab, et negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks on parem keskenduda neutraalsetele tegevustele, näiteks ahjuroogade valmistamisele, selle asemel et teiste tuju rikkuda.