Aivo Vaske: tehisintellekti mõju füüsilisele maailmale on piiratum, kui arvame

Tehisintellekti kiire areng ja digitaalne automatiseerimine ei tähenda automaatselt inimtööjõu kadumist, kuna füüsilise maailma ümberkujundamine nõuab suuri investeeringuid materjalidesse ja energiasse, kirjutab Aivo Vaske.

Tehisintellekti võidukäik tekitab paljudes hirmu, et inimtöö kaotab peagi oma väärtuse. Aivo Vaske toob aga esile olulise eristuse: digitaalses maailmas ehk „bittide“ vallas liiguvad arengud ülikiirelt, kuid füüsiline maailm ehk „aatomite“ valdkond on oma olemuselt inertsem.

Ehkki tehisintellekt suudab juba praegu digitaalset tööjõudu asendada või selle hinda langetada, on füüsilise maailma automatiseerimine kordades keerulisem ja kulukam. Kui tarkvara on võimalik kopeerida peaaegu olematute piirkuludega, siis iga füüsiline robot, ekskavaator või autonoomne veok nõuab endaga kaasa märkimisväärset ressurssi, terast, pooljuhte, energiat ja tehaseid. Füüsilise majanduse ümberkujundamine nõuab olemasoleva kapitali väljavahetamist, mis sõltub omakorda regulatsioonidest, infrastruktuurist ja kapitali kättesaadavusest.

Seetõttu jääb inimtööjõud paljudes sektorites pikaks ajaks konkurentsivõimeliseks alternatiiviks, eriti seal, kus robotite kasutamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Vaske rõhutab, et tehisintellekti ja automatiseerimise levik ei too kaasa inimtööjõu täielikku kadumist, vaid pigem selle ümberpaigutumist. Inimene jääb masinale konkurentsivõimeliseks alternatiiviks seni, kuni tööjõud on odavam või paindlikum kui masin ise.

Uued piirangud automatiseeritud majanduses

Isegi kui tehisintellekt suudab automatiseerida üha pikemaid tootmisahelaid, ei kao ressursside piiratus. Kui inimtööjõud lakkab olemast peamine tootmistegur, nihkub fookus energia, tooraine, maa ja tootmisvõimsuste kättesaadavusele. Autonoomne süsteem ei tühista füüsikaseadusi; ka täielikult automatiseeritud majandus peab kaevandama maaki, tootma elektrit ja transportima miljardeid tonne materjale.

Kokkuvõttes on oluline eristada kahte erinevat revolutsiooni. Informatsioonilise töö automatiseerimine võib toimuda plahvatuslikult, kuid füüsilise maailma muutmine on seotud aeglasema protsessiga, infrastruktuuri rajamise ja masinapargi uuendamisega. See tähendab, et tehisintellekti võimekus mõnd keerulist projekti, nagu Rail Baltic, projekteerida, on tehniliselt palju lähemal kui selle sama projekti reaalne, autonoomsed masinad läbi viiv ehitus.