Aivar Karotamm meenutas Andrus Värniku keerulist teekonda tipus
Endine tippsportlane Andrus Värnik võitles pärast 2005. aasta maailmameistritiitlit tõsiste vaimsete ja sõltuvusprobleemidega, kuid on nüüdseks aastaid kaine olnud. Tema toonane mänedžer Aivar Karotamm kirjeldab seda teekonda kui individuaalsportlasele omast keerulist protsessi.
SportAivar Karotamm, kes juhtis aastaid odaviskaja Andrus Värniku karjääri, avas hiljutises intervjuus tagamaid sportlase elukäigust ja rasketest katsumustest. Vestluses Soome meediaga meenutas Karotamm Värniku rada, mis sai alguse suurte spordivõitudega ja kulmineerus hiljem keeruliste isiklike heitlustega.
Antslast pärit Värnik saavutas rahvusvahelise läbimurde 2003. aastal, kui ta võitis Pariisis toimunud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Kaks aastat hiljem, 2005. aastal, krooniti ta Helsingis maailmameistriks. Vahepealsel ajal, Ateena olümpiamängudel, pidi ta aga leppima kuuenda kohaga, olles eelnevalt kimpus hüppeliigese vigastusega.
Tippspordi varjuküljed
Karotamm kirjeldas, et pärast Helsingi maailmameistritiitli võitmist sattus Värnik emotsionaalselt sügavasse kriisi. Aastatel 2005-2006 tekkisid sportlasel paanikahood, mida ta üritas leevendada alkoholi tarvitamisega. Mänedžeri sõnul kulusid kõik sportlase teenitud auhinnarahad toimetulemiseks ja sõltuvusega võitlemiseks.
Mullu valminud portreefilmis "Andrus" avaldas maailmameister ise detailseid vaateid oma tollasele elule, tunnistades toona väga suurte alkoholikoguste tarbimist.
Elu pärast võistlusareene
Sportlase eraelu jõudis avalikkuse ette 2014. aastal, mil ta mõisteti süüdi endise elukaaslase korduvas kehalises väärkohtlemises. Kohus määras talle kokkuleppemenetluses kahe aasta pikkuse tingimisi vangistuse. Värnik pääses reaalsest vanglakaristusest, kuna asus läbima alkoholismiravi. Pärast neid sündmusi kolis Värnik tagasi kodukanti Antsla, kus ta elab tänaseni oma ema juures.
Karotammi sõnul on Värnik püsinud viimased kümme aastat kaine. Kommenteerides sportlase iseloomu ja karjääri, sõnas endine mänedžer: «On öeldud, et Andrus ei ole normaalne inimene. Mina ütlen, et individuaalne tippsportlane ei saagi normaalne inimene olla.» Ta lisas, et kuigi koostöö treener Heino Puustega tõi medaleid, jäi Värnik karjääri keskel tehnilises arengus 80 meetri joonel paigale, sest treeneril nappis võimalusi teda enam edasi aidata.
Ava rakenduses →