Aino Ostra-Oinase ratsamonument äratab küsimusi Eesti monumentide ajaloos

Flo Kasearu loodud Alma Ostra-Oinase monument tekitas avaliku huvi ratsamonumentide ajaloo vastu Eestis. Uurija Raigo Kollom selgitab, et Eestis on tegelikult väga vähe päris ratsamonumente. Monument on tõstatanud laiema arutelu naistegelaste kujutamise üle avalikus ruumis.

Flo Kasearu loodud Aino Ostra-Oinase monument on pälvinud märkimisväärset tähelepanu pärast seda, kui seda tutvustati teleprogrammis "Ringvaade" kui neljandat ratsamonumenti Eestis. See on äratanud huvi Eesti ratsamonumentide ajaloo vastu ning tõstatanud küsimuse, mida üldse ratsamonumendiks nimetada saab.

Ratsamonumentide ajalugu uurinud Raigo Kollom märgib, et tema teadmiste kohaselt on Eestis tegelikult vaid üksikuid päris ratsamonumente – kindlasti kuulub nende hulka Johan Laidoneri monument Viljandis. Teatud reservatsioonidega võib ehk lugeda sellesse kategooriasse ka nn "Eesti Jeanne d'Arci" kuju, kuid see on minimõõduline võrreldes klassikaliste ratsamonumentidega.

Kollomi sõnul on huvitav, et just Kasearu teos on suutnud avaliku diskussiooni käivitada – küsimused sellest, kuidas naisi avalikus ruumis kujutatakse ning millised on monumentide kunstilised ja ajaloolised kriteeriumid, on nüüd laual. Naljatledes võib öelda, et Aino Ostra-Oinas võib andeks anda, et talle hobuse seljas istudes ülalt alla vaadatakse.