Ain Kendra: Eesti vajab 2+2 maanteid veel kaua

Teedeinsener ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Ain Kendra leiab, et Eesti põhimaanteede arendamisel ei saa lähtuda ainult tänasest liiklussagedusest. Tema hinnangul tuleb arvestada TEN-T nõuete, pendelrände, liiklusohutuse ja järgmise 20 aasta arenguga.

Ain Kendra, teedeinsener ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor, leiab, et Eesti 2+2 maanteede vajadus ei kao enne, kui liiklus väheneb järsult või inimesed hakkavad teleportatsiooni kasutama. Tema hinnangul ei saa teede laiuse üle otsustada ainult praeguse ööpäevase liiklussageduse põhjal.

Euroopa nõuded ja Eesti teed

Eesti põhimaanteed Tallinnast Pärnu ja Tartuni kuuluvad Euroopa põhivõrku ehk TEN-T süsteemi. Selle reeglid näevad ette sõidusuundade eraldamise ja olulisemate ristumiste lahendamise eritasandiliselt. Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Tartu põhiteed tuleb nõuete järgi välja ehitada 2030. aastaks, ülejäänud võrk 2050. aastaks. Erand on võimalik teedel, kus aasta keskmine liiklussagedus jääb alla 10 000 sõiduki ööpäevas.

Eesti riigiteedest kuulub TEN-T kategooriasse kokku 1289 kilomeetrit. Kendra sõnul ei ole TEN-T ja E-teede võrk sama asi: E-teed põhinevad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkulepetel, TEN-T aga Euroopa Liidu transpordipoliitikal. Need võrgud kattuvad suures osas, kuid nende eesmärgid ja valikukriteeriumid erinevad.

Liiklus kasvab linnade servas

Eesti teede projekteerimisnorm näeb praegu ette vähemalt 2+2 ristlõike, kui prognoositav liiklussagedus ületab 14 500 sõidukit ööpäevas. Teed tuleb kavandada vähemalt 20 aasta perspektiivis, mitte ainult tänase liikluse järgi.

2025. aasta lõpuks oli Eestis 110 kilomeetrit riigiteid, mille liiklussagedus ületas 14 500 sõidukit ööpäevas. Sõidusuunad olid eraldatud kokku 300 kilomeetri ulatuses. Samal ajal oli 66 kilomeetrit teid, kus liikles üle 10 000 sõiduki ööpäevas, kuid suunad polnud eraldatud. Sellest 54 kilomeetrit asus põhimaanteedel.

Kendra osutab, et linnade lähedal võib liiklus olla tugevalt ühesuunaline. Viljandi maanteel sõidab tema toodud näite järgi hommikuse tipptunni ajal 85 protsenti autodest linna poole ja 15 protsenti linnast välja. Selline muster muudab pelgalt ööpäevase keskmise põhjal tehtud otsused ebatäpseks.

2+1 ei lahenda kõike

Kendra hinnangul vähendab 2+2 tee möödasõiduga seotud riske ja muudab liikluse rahulikumaks. 2+1 lahendus võib parandada ohutust, kuid Eesti praegustel 2+1 lõikudel puuduvad eritasandilised liiklussõlmed ning lühikesed möödasõidualad ei suurenda alati tee läbilaskvust.

Pärnu maantee Ääsmäe-Kernu lõigul liikus 2025. aastal 13 454 sõidukit ööpäevas. Kendra hinnangul ei ole seal 2+1 piisav, sest lähiaastatel jõuab lõik ka normi järgi 2+2 lahendust nõudva liiklussageduseni. Tema sõnul võib hilisem 2+1 laiendamine 2+2 teeks osutuda kokkuvõttes kallimaks.

Prioriteediks peab Kendra Pärnu maantee jätkamist 2+2 teena Uuluni, Tartu suuna väljaehitamist Kambja ja Elvani ning Narva maantee Sillamäe-Narva lõigu lahendamist. Järgmisena võiks kavandada 2+1 möödasõidualasid Ääsmäe-Risti-Haapsalu ja Risti-Virtsu suunal ning Viljandi maanteel Luige-Urge lõigul.

Kendra sõnul sõltub teedevajadus ka sellest, kuidas arendatakse raudteed, ühistransporti ja linnalähialasid. Kui valglinnastumine jätkub ning ühistransport ei paku piisavalt ühendusi, jääb auto paljudele hajaasustuse elanikele peamiseks liikumisvahendiks. Alternatiivina oleks tema hinnangul vaja ulatuslikku muutust asustuses, näiteks Jüri Mõisa kunagi pakutud lahendust: «Tulge kõik Tallinnasse, meil on tööd ja eluasemeid.»