Ain Käpp: Eesti noored peavad õppima oma tööootusi juhtima

Tööandjate keskliidu volikogu liige Ain Käpp käsitleb Eesti tööturul valitsevat paradoksi: riigi tööhõive on Euroopa parimate seas, kuid samal ajal on ka noorte töötus erakordselt kõrge. Lahenduse võti peitub nii noorte endi kui ka tööandjate käitumises.

Eesti tööhõive kuulub Euroopa kõrgeimate hulka — see on saavutus, millega võib rahul olla. Kuid sama statistika varjus peitub murettekitav tõsiasi: Eesti noorte töötuse määr on samuti Euroopa tipus, mis tähendab, et pilt pole kaugeltki nii roosiline, kui esmapilgul paistab.

Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp toob selle paradoksi selgelt esile: riigis, kus tööpuudus on üldiselt madal, kannatavad just noored ebaproportsionaalselt palju tööturul leidmisraskuste all. See viitab struktuursetele probleemidele, mis ei ole seotud niivõrd töö puudumisega, kuivõrd kohtumisraskustega tööotsijate ja tööpakkujate vahel.

Ootused ja tegelikkus

Üks keskne küsimus on noorte ootuste ja tööturu tegelikkuse vaheline kuristik. Noored sisenevad tööturule sageli arusaamadega, mis ei pruugi vastata sellele, mida tööandjad tegelikult pakuvad — olgu see palk, tööülesanded, karjääritee või töökorraldus. Selliste ootuste juhtimine ja realiseerimine on oskus, mida tuleb teadlikult arendada.

Samal ajal lasub vastutus ka tööandjatel. Ettevõtted peavad olema valmis investeerima noorte arengusse, looma selgeid sisenemisteid ning suhtlema avatult selle üle, mida nad noortelt ootavad ja mida omakorda pakkuda suudavad. Ainult ühepoolsete ootuste muutmisest ei piisa — tööturule integreerumine on kahesuunaline protsess.

Lahendus on ühine

Käpa hinnangul ei ole probleem lahendamatu, kuid see nõuab teadlikku tegutsemist mõlemalt poolelt. Noortel tuleb olla paindlikum ja avatum erinevatele võimalustele, tööandjatel aga vastutustundlikum ja läbipaistvam oma pakkumistes. Eesti tööhõive edu ei ole jätkusuutlik, kui märkimisväärne osa noorest põlvkonnast jääb sellest kõrvale.