Ain Hanschmidt: Eesti peaks USA Texase eeskujul ettevõtlust soodustama

Tööandjate keskliidu juht Ain Hanschmidt leiab, et Eesti majanduskasvu kiirendamiseks tuleb ettevõtluskeskkonda oluliselt lihtsustada. Tema hinnangul peaks Eesti eeskuju võtma USA Texase osariigist, kus ebasobivad regulatsioonid kiiresti kõrvaldatakse.

Tööandjate keskliidu juht Ain Hanschmidt on rõhutanud, et Eesti majanduse elavdamiseks on vajalik jõulisem ambitsioon ja riigipoolne ettevõtluse toetamine. Tema sõnul on praegune majanduskasv positiivne märk, kuid arengu kiirendamiseks viie kuni kuue protsendi tasemele aastas on vaja märgatavalt sõbralikumat ettevõtluskeskkonda.

USA mudel eeskujuks

Hanschmidti hinnangul on USA Texase osariik eeskujulik näide sellest, kuidas riik saab äritegevust toetada. „Texases on suhtumine selge: kui mõni seadus või regulatsioon hakkab ettevõtlust pärssima, siis see lihtsalt kaotatakse ära või mõtestatakse põhjalikult ümber,“ selgitas ta. Hanschmidt leiab, et Eesti peaks poliitiliste otsuste langetamisel liikuma sarnases suunas, kus ametnikud, ettevõtjad ja poliitikud jagavad ühist eesmärki majanduse edendamiseks, mitte ei loo täiendavaid takistusi.

Ta lükkas ümber väited, nagu ei tooks mõneprotsendiline majanduskasv ühiskonnale rahulolu. „Rahulolematus ongi meie peamine energiaallikas,“ märkis ta, lisades, et aastal 2026 on üldine olukord siiski parem kui viie aasta tagusel kriisiperioodil.

Kriitika maksupoliitikale

Kõneledes riigi maksupoliitikast, avaldas Hanschmidt toetust maksuküüru kaotamisele ja maksurahu kehtestamisele. Tema hinnangul on see andnud inimestele suurema vabaduse oma sissetulekute üle otsustada, mis on omakorda tõstnud tarbimiskindlust. Hanschmidt tõi näiteks maksekaartide tehingute 12-protsendilise kasvu, viidates sellele, et raha jäämine inimeste kätte elavdab majandust paremini kui tsentraliseeritud riiklik jaotamine.

Samas suhtus ta kriitiliselt Kristina Kallas poolt välja pakutud varamaksu ideesse. „Meie vara on alles alates 1991. aastast usinalt kogutud ja majandusressursid on endiselt õhukesed,“ põhjendas ta, viidates sellele, et Rootsi-sarnase maksusüsteemi juurutamiseks puudub Eestil piisav ajalooline kapitalikogemus.

Hanschmidt puudutas ka kaitsevaldkonnas päevakorda kerkinud probleeme, märkides, et riigi kaitsekorralduses on vaja senisest tugevamat tsiviilkontrolli jõustruktuuride rahaliste vahendite üle. Tema sõnul ei saa sisekontrolli puudulikkust põhjendada pelgalt kaitse- või sõjasaladusega.