AI hallutsinatsioonid Eestis: kohtud võitlevad võltsitud õigusdokumentidega

Tehisintellekti poolt toodetud ebatäpne teave on jõudnud Eesti kohtutesse, põhjustades nii trahve kui ka menetluslikke probleeme. Asjatundjad hoiatavad, et vastutus esitatud dokumentide sisu eest lasub alati inimesel, mitte algoritmil.

Tehisintellekt on muutunud igapäevaseks töövahendiks, kuid selle usaldamine kohtudokumentide koostamisel on toonud kaasa reaalseid tagajärgi Eesti õigussüsteemis. Kärt Pormeister rõhutab, et tehisintellekti väljastatud vead ehk hallutsinatsioonid ei ole pelgalt tehniline ebamugavus, vaid ohtlik nähtus, kui need jõuavad menetlusse.

Halduskohtu karistused

Juuni lõpus jõustus kohtulahend, kus grupp inimesi vaidlustas metsaraiet lubava otsuse. Kaebajad esitasid kohtule dokumendi, mis sisaldas viiteid olematutele teadustöödele ja autoritele. Tallinna halduskohus määras osalistele trahvid: üks kaebaja pidi tasuma 150 eurot ning veel üheksa inimest 50 eurot. Kohus rõhutas, et menetlusosaline peab olema veendunud esitatud allikate autentsuses.

Tallinna halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee on märkinud, et haldusmenetluses ei oota kohus inimestelt juriidilist ekspertiisi. Tema sõnul oleks mõistlik, kui kodanikud kirjeldaksid oma muret omasõnu, selle asemel et esitada tehisintellekti genereeritud segadust tekitavaid tekste, mis kohtu töökoormust asjatult suurendavad.

Probleemid professionaalses õiguskaitsetöös

Veelgi kriitilisema juhtumi lahendas Tartu ringkonnakohus 17. veebruaril 2026. Ühes kriminaalasjas kritiseeris kohus teravalt kaitsjat, kes esitas apellatsioonkaebuse täis tehisintellekti loodud väljamõeldud viiteid ja olematuid riigikohtu lahendeid.

Kohus tuvastas, et kaitsja ei olnud kontrollinud esitatud materjale. Karistuseks taolise lohakuse eest vähendas kohus kaitsja väljamakstavat töötasu: algselt taotletud 4,5 töötunni asemel loeti põhjendatuks vaid 1,5 tundi. See näitab selget tendentsi, kus kohtud ei aktsepteeri vastutuse veeretamist algoritmidele. Sõltumata sellest, kas tegemist on eraisiku või professionaalse juristiga, jääb dokumentide sisu eest vastutavaks inimene, kes need allkirjastab ja esitab.