Ahti Asmann: Eesti peab ETS-i reformimisel oma tööstuse huve kaitsma

Ahti Asmann: Eesti peab ETS-i reformimisel oma tööstuse huve kaitsma

[Ahti Asmann](/politicians/ahti-asmann) leiab, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) on kaotanud oma esialgse eesmärgi ning kahjustab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Ta kutsub Eestit üles lõpetama pimesi Euroopa Komisjoni juhiste täitmist ja kujundama aktiivset positsiooni, et kaitsta oma tööstust ja Ida-Virumaa majandust.

Eesti

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem ehk ETS on kaotanud oma esialgse funktsiooni ning kujunenud vahendiks, mis pärsib Euroopa tööstust, kirjutab ettevõtja Ahti Asmann. Tema sõnul ei saavuta Euroopa oma keskkonnaeesmärke, kui ettevõtted kolivad tootmise riikidesse, kus keskkonnanõuded on leebemad, mistõttu globaalsed heitkogused jätkuvalt kasvavad.

Poliitiline kontroll lämmatab turu

Asmanni hinnangul ei ole ETS enam turupõhine instrument, vaid poliitiliselt juhitud süsteem, mis sunnib ettevõtteid investeerima mitte turusituatsioonist lähtudes, vaid etteantud nõuete alusel. See tekitab ettevõtjatele ebakindlust, kuna kvoodi hind sõltub poliitilistest otsustest ja spekulatsioonidest, mitte tegelikust nõudlusest. Sellises olukorras muutub pikaajaline planeerimine ja investeeringute tegemine ettevõtja jaoks keeruliseks.

Eesti jaoks toob see kaasa otsese majandusliku riski, eriti Ida-Virumaal, kus tööstuse konkurentsivõime on ülioluline. Kui Euroopa tööstus kaotab oma positsiooni, kaovad koos sellega töökohtade ja maksutuludega ka investeeringud. Asmann rõhutab, et tegemist ei ole vaid keskkonnapoliitilise küsimusega, vaid otsese mõjuga Eesti julgeolekule ja sotsiaalsele stabiilsusele.

Ettepanekud süsteemi parandamiseks

Praeguse suuna muutmiseks teeb Asmann kolm ettepanekut. Esiteks tuleb luua eritingimused Euroopa Liidus ammutatavatele fossiilsetele kütustele, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest. Teiseks ei tohi vähendada tasuta jagatavate saastekvootide mahtu, et säilitada tööstuse konkurentsivõime maailmaturul. Kolmandaks tuleks kehtestada kvootidele mõistlik hinnapiir, mis hoiaks ära spekulatiivsed hinnakõikumised ja tagaks ettevõtetele suurema kindlustunde.

Eesti on seni oodanud Euroopa Komisjoni juhiseid, selle asemel et ise aktiivselt oma positsiooni kujundada. Asmanni sõnul on aeg lõpetada pimesi juhiste järgimine ja hakata Euroopa tasandil aktiivselt seisma oma tööstuse ja riiklike huvide eest.

Ava rakenduses →