Ahistamisjuhtumid Eesti tänavatel ja ühistranspordis nõuavad sekkumist

Noorte ahistamine avalikus ruumis, alates soovimatust tähelepanust kuni füüsiliste kontaktideni, on Eestis tõsine probleem. Hiljutised juhtumid trammides ja tänavatel näitavad, et lapsed vajavad suuremat kaitset ja kõrvalseisjate aktiivsemat sekkumist.

Eestis on üha enam noori kogenud hirmutavat ja kohatut käitumist nii ühistranspordis kui ka tavalistel linnatänavatel. Ehkki paljud sellised vahejuhtumid ei eskaleeru otseseks vägivallaks, on nende psühholoogiline mõju noore inimese vaimsele tervisele ja turvatundele märkimisväärne.

Hiljutised teated näitavad, kui lähedal ja igapäevased need ohud on. 14-aastane Meeli koges trammisõidu ajal olukorda, kus võõras vanem mees asetas oma käe tüdruku reiele. Teises juhtumis üritati 12-aastast Elise’i lausa tema isa läheduses autosse meelitada. Need näited illustreerivad, et ahistajad tegutsevad avalikult ja tihti ka pealtnägijate vahetus läheduses.

Avaliku ruumi turvalisus ei tohi olla pelgalt loosung. Kui laps või noor peab kartma trammisõitu või kooliteed, oleme ühiskonnana midagi olulist tegemata jätnud. Probleemi ignoreerimine või lootmine, et küll keegi teine sekkub, loob ahistajatele soodsa keskkonna tegutsemiseks.

Täiskasvanute ülesanne on märgata ja reageerida, kui nad näevad lapsi ahistavas olukorras. Iga pealtnägija sekkumine või vähemalt lapsele toeks olemine võib olla määrava tähtsusega.