Ahisilla talus Harjumaal: põllumehe igapäevatöö on muutunud bürokraatlikuks võitluseks

Harjumaal asuva Ahisilla talu omanikud Timo Varblas ja Kelly Talving leiavad, et tänapäeva põllumehelt oodatakse korraga liiga paljude rollide täitmist. See tekitab sagedasi vastuolusid riigiametnikega, kelle normatiivsed nõudmised ei kattu alati taluelu tegelikkusega.

Ahisilla talus Harjumaal algab päev juba varajastel hommikutundidel, kui Timo Varblas ja Kelly Talving suunduvad oma 1400 vabalt peetava kana juurde. Kunagised õpetaja ja kommunikatsioonispetsialist jõudsid põllumajanduseni osalt tänu koroonapandeemiale, mis ajendas neid oma vanaema kodu uuesti üles ehitama. Tänaseks on neist saanud Eesti turul teenäitajad, kes kasutavad mobiilseid kanamaju ja piiratud karjatamist, et tagada lindudele võimalikult loomulik elukeskkond.

Lindude liikumine koos teisaldatavate aedikutega võimaldab kanadel toituda värsketest putukatest ja vihmaussidest, mis omanike sõnul mõjutab otseselt toodangu kvaliteeti. Varblase hinnangul on muna maitse ja koostise erinevus märgatav just toidu valmistamisel, kvaliteetse muna tunneb ära sellest, et sellest saab valmistada korraliku pošeeritud muna, ilma et see vees laiali valguks.

Kuid idüllilise pildi varjus käib pidev võitlus bürokraatiaga. Varblas kirjeldab olukorda kui köievedu, kus põllumees peab olema korraga nii tootja, turundaja, loomaarst kui ka raamatupidaja. Probleem tekib hetkel, mil riigiasutuse spetsialist ootab põllumehelt detailset süvenemist õigusaktidesse, mida ametnik ise on välja töötanud. Selline ootus, et talunik peab mõistma iga määruse selgituskirja varjundeid, põhjustab tihti konflikte, sest põllul tehtav praktiline töö ja kabinetis koostatud nõuded ei kohtu reaalsuses.