Afganistan: range kontroll ja piirangud igapäevaelus

Pärast 2021. aasta võimuvahetust on Afganistanis juurdunud range šariaadiseaduste süsteem, mis piirab naiste vabadusi ja kodanikuühiskonna arengut. Ametnikud tunnistavad endist seotust vägivallaga, säilitades samas jäiga ideoloogilise kursi vaatamata kasvavale vaesusele.

Pärast 2021. aasta augustis toimunud võimuvahetust on Afganistani ühiskondlik korraldus muutunud tundmatuseni. Põhja-Afganistanis asuvas Shibirghanis, Jawzjani provintsi kuberneri Abdulla Sarhadi kabinetis, peegeldub uus reaalsus ühes abielulahutuse vaidluses. 18-aastane naine, kes soovib abielu lõpetada väidetava väärkohtlemise tõttu, seisab silmitsi endise võitleja ja nüüdse kuberneriga, kes nimetab naisi kohtumisel «arusaamatuteks» ning väidab, et nad on vaimselt puudulikud.

Minevik ja praegune võim

Abdulla Sarhadi ei varja oma ideoloogilist tausta. 1990ndatel juhtis ta vägesid Bamyani provintsis, kus hävitati iidsed hiiglaslikud Buddha kujud. Küsimusele selle teo kohta vastas ta otsekoheselt, et purustas monumendid oma kätega, lähtudes jumalikust seadusest ja kohustusest hävitada ebajumalakujud. Praegu ametnikuna töötades peab ta navigeerima ka praktilistes küsimustes: näiteks kehtestas ta ametnikele nutitelefonide kasutamise keelu, väites, et see aeglustab bürokraatlikku asjaajamist, kuid keeldub teemat pikemalt kommenteerimast kartuses, et see toob kaasa probleeme.

Kabulis kohtusid ajakirjanikud teise kõrge ametnikuga, Habibullah Badri, kes vastutas varem enesetapurünnakute korraldamise eest. Nüüdseks on ta vahetanud taktika ametnikurolli vastu, olles juhtinud muuhulgas riiklikku vanglasüsteemi. Kuigi ta tunnistab oma rolli endistes operatsioonides, väldib ta küsimusi tsiviilohvrite kohta, suunates vestluse strateegilistele sihtmärkidele.

Ideoloogiline raamistik

Valitsuse ametlik esindaja Zabihullah Mujahid kaitseb kehtivaid piiranguid šariaadi tõlgendusega. Ta väidab, et naiste töötamine teatud asutustes võib kahjustada nende väärikust ja tekitada kõlvatust. Mujahid kinnitab, et meedia ja hariduse vallas kehtivad ranged piirangud on vajalikud islamiseaduste kaitsmiseks.

Riigi ülemjuht Hibatullah Akhundzada on vältinud tihedat avalikku esinemist, mis muudab otsustusprotsessi läbipaistmatuks. Samal ajal maadleb Afganistan sügava vaesusega. Aktivist Khoda, kes on osalenud protestides, leiab, et hariduse piiramine naistele on strateegiline samm.