Aeglane reisimine Toscana: miks "tubli turisti" roll enam ei rahulda

Kirjanik Tuuliki Kasonen jagab oma kogemust, kuidas reisimine muutus kohustuslikuks nimekirjade täitmiseks, ning kutsub üles aeglasele rändamisele. Toscana veedetud aeg viis ta arusaamani, et tõeline puhkus ei seisne vaatamisväärsuste linnukestega tähistamises.

Paljud reisijad on kogenud seda tuttavat ärevust: telefon on täis fotosid, päevakava on minutipealt planeeritud ja õhtuks valdab väsimus, mitte rahu. Kirjanik Tuuliki Kasonen, kes on tuntud oma romaaniga „Ma valin armastuse“, tõdeb, et ka tema elas aastaid lõksus, kus reisimisest oli saanud justkui järjekordne tööprojekt.

Otsustav hetk saabus 2024. aasta kevadel, kui ta viibis Itaalias, Toscana maapiirkonnas. Sealne keskkond sundis teda aeg maha võtma ja vaatama otsa tõsiasjale, et varasemad reisid olid kantud soovist olla „tubli turist“. See tähendas lõputut nimekirjade täitmist, et tulla koju tundega, nagu oleks kõik vajalik ära nähtud, isegi kui hinges kripeldas rahulolematus.

Kasoneni sõnul pole küsimus enam selles, kui palju kohti suudab ühe reisi jooksul läbi käia, vaid pigem elukogemuse kvaliteedis. Ta pooldab nüüd nn aeglase reisimise kontseptsiooni. See ei tähenda pelgalt kohalejõudmist, vaid teadlikku soovi veeta nädal, kuu või miks mitte ka pikem aeg lihtsalt teises aadressis, ilma sunduseta iga nurgatagust tormakalt avastada.