Advokaat: siseministeeriumi nõue Moskva patriarhaadiga sidemeid katkestada ei tulene seadusest

Siseministeerium andis Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule kuus kuud, et viia tegevus kooskõlla kirikute ja koguduste seadusega ning katkestada sidemed Moskva patriarhaadiga. Vandeadvokaat Artur Knjazevi sõnul ei tulene selline nõue ei kirikute ja koguduste seadusest ega riigikohtu tõlgendusest.

Siseministeerium esitas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule nõude katkestada kõik sidemed Moskva patriarhaadiga kuue kuu jooksul, tuginedes kirikute ja koguduste seadusele. Vandeadvokaat Artur Knjazev leiab, et selline korraldus ei ole seadusest ega riigikohtu tõlgendusest tuletatav.

«Algselt planeeris ministeerium seda seadust selleks, et öelda täpselt seda, mida nad täna ütlevad: katkestage kõik sidemed Moskva patriarhaadiga. Aga mis juhtus? Võeti seadus vastu ja see saadeti riigikohtusse, kus ministeerium ise hakkas selgitama, et seadus ei ole nii abstraktne,» rääkis Knjazev. «Riigikohus kinnitas selle seaduse, kuna piiras seda väga tugevalt. Algul oli see väga abstraktne, nüüd on see väga kitsas ning sisaldab hulgaliselt lisakriteeriume, mis peavad olema täidetud, et jõuda järelduseni, mida ministeerium soovib, see tähendab, katkestada kõik sidemed. Kuid see ei tulene ei sellest seadusest ega riigikohtu tõlgendusest.»

Knjazevi sõnul peab sellise järelduse tegemiseks oht olema reaalne ning tulenema mitte üksnes välisriigi isikust, vaid seosest endast.

Piiskop Daniil: otsus valmistas pettumust

ETV+ saates «Suvehorisont» kommenteeris riigikohtu otsust piiskop Daniil. «Loodeti, et riigikohus teeb otsuse, mida toetas kuus kohtunikku, ja tunnistab presidendi taotluse põhjal, et seadus ei vasta põhiseadusele. Kahjuks võeti see otsus, mis võeti. See valmistas pettumust,» ütles piiskop.

Piiskopi sõnul puudub selgus ministeeriumipoolse korralduse osas, täpsemalt selle kohta, mida tähendab nõue katkestada poolaasta jooksul kõik sidemed Moskva patriarhaadiga.

«Propagandat see ei peata»

Knjazev tõstatas ka küsimuse, kuivõrd tõhus selline meede üldse oleks. «Räägiti, et levitatakse Vene propagandat. Aga isegi kui ühendus likvideeritakse, kui kirikud jäävad avatuks, siis kuidas see propaganda levimist lõpetab? Kanalid on meil avatud, internet töötab,» märkis advokaat.

Seda punkti rõhutasid ka eriarvamuse kirjutanud kohtunikud, kes kahtlesid, kas seadus suudab deklareeritud eesmärki täita. Knjazevi hinnangul saab potentsiaalsete reaalsete ohtude küsimusest peagi vaidluse ese.