Adelaide'i ülikooli uuring: krokodillide esivanemad olid soojaverelised

Rahvusvaheline teadlaste rühm avastas, et arhosaaride ehk krokodillide ja dinosauruste ühised esivanemad omasid kõrget ainevahetuse taset, mitte ei olnud külmaverelised. Uurimistöö selgitab, et krokodillid muutusid külmaverelisteks alles hilisemas evolutsioonifaasis, kohanedes veekeskkonna ja varitsusjahiga.

Adelaide'i ülikooli teadlased avaldasid ajakirjas Paleobiology uurimuse, mis lükkab ümber pikaajalise arusaama krokodillide kui algusest peale külmavereliste ja aeglase ainevahetusega loomade kohta. Analüüsides 81 väljasurnud liigi luid, selgus, et arhosaaride ehk krokodillide ja dinosauruste ühised esivanemad, kes elasid ligikaudu 250 miljonit aastat tagasi, omasid märksa kiiremat ainevahetust kui tänapäevased roomajad.

Luustiku mikrostruktuur paljastab ainevahetuse

Uurimismeetod põhineb reieluudes leiduvatel toitainete kanalitel. Need tillukesed avad võimaldavad veresoontel luukoesse siseneda ja seda toita. Mida aktiivsem on loom ja mida kiiremini tema luukoe uueneb, seda suuremad peavad need kanalid olema, et tagada piisav verevarustus. Teadlased pildistasid ja mõõtsid 217 väljasurnud arhosaari reieluud ning kõrvutasid saadud tulemusi tänapäevaste imetajate ja roomajate füsioloogiliste andmetega.

Analüüs näitas, et arhosaaride ainevahetus oli mõõtmetelt sarnaste imetajate omast isegi kõrgem. See tõestab, et kõrge aktiivsuse tase oli arhosaaride liini varajases arengus pigem reegel kui erand.

Muutus veekeskkonnas ja evolutsioonilised erinevused

Eriti tähelepanuväärsed olid tulemused krokodillide evolutsiooniliinil. Kõik 24 uuritud väljasurnud krokodillilaadset liiki, sealhulgas juura- ja kriidiajastust pärit isendid, näitasid kõrgeid verevoolu näitajaid, mis on tänapäeva krokodillide omadest oluliselt erinevad. Teadlased järeldavad, et krokodillide ainevahetus aeglustus märgatavalt alles hilisemas evolutsioonis, kui need loomad spetsialiseerusid veekeskkonnale ja hakkasid kasutama varitsusjahi taktikat, mis nõuab pikka liikumatust ja võimet pikalt hinge kinni hoida.

Samas ei olnud dinosauruste liin ühtlaselt kiire ainevahetusega. Näiteks suurte ja raskete taimetoitlaste nagu ankülosauruste ning sauropoodide luustik viitab aeglasemale ainevahetusele. See on tõenäoliselt tingitud nende elustiilist: passiivne kaitse või hiiglaslik kehasuurus ei nõudnud enam pidevat kiiret liikumist. Uurimisrühma juhtinud Roger Seymour rõhutab, et kõrge ainevahetuse tase ei tähenda automaatselt püsisoojasust, kuid see lükkab ümber müüdi krokodillide kui iidsetest aegadest peale aeglase ja külmaverelise eluviisiga loomadest.