Aaviksoo: targalt talitavad erakonnad peaksid toetama Karise jätkamist

Akadeemik Jaak Aaviksoo sõnul on president Alar Karis tõmmatud arusaamatutel põhjustel erakondade poliitilistesse intriigidesse, kuigi ühiskonda edukalt ühendanud riigipead tuleks toetada tema jätkamisel ametipostil. Aaviksoo märkis, et Reformierakonna vastuolulised sõnumid Karise toetuse osas kahjustavad erakonna usaldusväärsust. Lisaks rõhutas ta, et ühiskonna ootus muutusteks on praegu suurem kui kunagi varem.

Akadeemik Jaak Aaviksoo ütles ERR-i veebisaates „Otse uudistemajast", et president Alar Karis on tõmmatud erakondade poliitilistesse intriigidesse täiesti arusaamatutel põhjustel, ning need erakonnad, kes soovivad tegutseda targalt, peaksid toetama ametis oleva presidendi jätkamist.

Reformierakonna segased sõnumid

Mõni kuu enne presidendivalimisi on valitsusliitu kuuluvad Reformierakond ja Eesti 200 saatnud Karise toetamise osas vastuolulisi signaale. Reformierakonna juht ja peaminister Kristen Michal on varasemalt öelnud, et Karise tagasivalimine tema erakonna taha ei jää, kuid riigikogu saadikud on olnud toetuse andmises märksa tagasihoidlikumad. Mais käis Michal välja ka idee, et presidendikandidaadiks võiks olla endine president Kersti Kaljulaid.

«Ma pean tunnistama, et Reformierakonna seisukohast on lihtsalt raske aru saada. Kui esmaspäeval toetatakse ametis olevat presidenti ja kolmapäeval juba eelmist presidenti, siis ilmselt on väga raske aru saada,» lausus Aaviksoo.

Ta lisas, et tekkinud segadus ei tõsta kellegi usaldusväärsust ning paljudel inimestel on mulje, et tegemist on läbipaistmatute tagatoa kokkulepetega. Aaviksoo hinnangul võib erakondade käitumine olla seotud soovist presidendi „tegemisest" poliitilist kapitali koguda, kuid ühiskond ootab tegelikult midagi muud. «Need erakonnad, kes tahaksid targalt talitada, peaksid täna toetama ametis olevat presidenti. Ta on suutnud selle rolliga ühiskonna tasakaalustajana minu meelest väga hästi hakkama saada,» sõnas ta.

Aaviksoo kinnitas, et kuigi tal on minevikus olnud suulisi jutuajamisi presidendiks kandideerimisest, ei ole see teema tema jaoks enam aktuaalne. «Ma ilmselt ei ole see mees, kes võiks seda ametit pidada. Annan head nõu ja arvan vaba kodanikuna Eesti elust,» selgitas ta.

Kolm murekohta enne riigikogu valimisi

Presidendivalimiste kõrval tõi Aaviksoo esile, et järgmise aasta märtsis toimuvate riigikogu valimiste eelne periood erineb varasematest: ühiskonnas on kasvav arusaam, et samamoodi jätkata ei saa. «Ootus muutusteks on ilmselgelt suurem kui kunagi varem. Väga paljud inimesed tajuvad, et nii jätkata nagu viimastel aastatel ilmselt ei saa ja 12 aastat kestnud paigaltammumine peaks ühel või teisel moel lahenduse leidma,» ütles ta.

Aaviksoo jagas hädavajalikud muutused kolme plokki. Esiteks seisab Eesti majandus paigal, töö tootlikkus ei ole üle kümne aasta Euroopa Liiduga võrreldes kasvanud ning iga valitsus vastutab majandusarengu eest. Teiseks on riigi rahandusega halvasti, kuid ühelgi erakonnal pole siiamaani lahendusi välja käidud. Kolmandaks on juba kümmekond aastat arutatud riigireformi ettepanekute pakett endiselt ellu viimata.

«Ilmselgelt tuleb mõnest kohast koomale tõmmata, kasvatada efektiivsust ja valitsemise kvaliteeti nii tehnilises mõttes kui ka valitsuskoosseisu tasandil. Et meie valitsuse liikmed oleksid olulisel määral vastutavamad oma otsuste eest, ma arvan, see on õigustatud ootus,» lisas Aaviksoo.