Aaviksoo: Eesti kutseharidusreform vajab tõelist pikaaegset plaani

Akadeemik ja endine haridusminister Jaak Aaviksoo leiab, et käimasolev kutseharidusreform on mõistliku eesmärgiga, kuid vajab pikaajalist ja sisulist plaani. Eesmärk suunata 2035. aastaks 40-50 protsenti põhikoolide lõpetajatest kutseõppesse on ambitsioonikasem kui praegune 20 protsenti. Aaviksoo hinnangul peaks haridussüsteem vastama paremini tööturu tegelikele vajadustele.

Eesti kutseharidus on aastakümneid seisnud silmitsi probleemiga, mida reformid üksi ei lahenda: see ei ole noorte silmis atraktiivne alternatiiv gümnaasiumile. Jaak Aaviksoo, akadeemik ja endine haridusminister, leiab oma analüüsis, et praegune kutseharidusreform on suunatud õiges suunas, kuid nõuab palju enamat kui lihtsalt struktuurseid muudatusi.

Vabariigi valitsusele esitatud memos on seatud eesmärk, et aastaks 2035 suunduks nn rakendusgümnaasiumidesse ja kutseõppesse 40-50 protsenti põhikoolide lõpetajatest. Praegu on see näitaja vaid 20 protsendi kandis. Aaviksoo peab eesmärki igati mõistlikuks, eriti arvestades teiste Euroopa riikide kogemust, kus kutseharidus on tööturu nõuetega tihedalt seotud ja noortele tõsiseltvõetav valik.

Miks reform ei ole üksi piisav

Probleem ei peitu ainult struktuuris ega õppekavades. Kutsehariduse maine kujundamine nõuab ühiskonnas laiemaid muutusi, nii hoiakutes, tööturul pakutavas palgatasemes kui ka sellest, kuidas kutseõppe lõpetajad oma karjääris edasi jõuavad. Ilma nende muutusteta võib ka hästi kavandatud reform jääda ainult paberile.

Aaviksoo rõhutab, et tõeline pikaajaline plaan peab hõlmama mitte üksnes koolikorraldust, vaid ka laiemat ühiskondlikku kokkulepet tööandjate, koolide ja riigi vahel. Edukad näited Saksamaalt, Soomest ja Austriast näitavad, et kutsehariduse populaarsuse kasv on aeglane protsess, mis eeldab konsekventset ja mitmekümneaastast pühendumist.

Tööturu vajadused peaksid juhtima

Kutsehariduse sisuline vastavus tööturu nõuetele on reform kõige olulisem mõõdupuu. Kui noored näevad, et kutseõppe lõpetamine avab uksed hästitasustatud ja arenevatele töökohtadele, muutub ka nende valik. Seni on aga tihti valitsenud olukord, kus kutsekooli lõpetaja leiab end tööturu alumisest otsast, ja see kuvand kestab kaua.