Aasta pärast «iseseisvumise hetke»: kas Ursula von der Leyen on Euroopa kursi kindlustanud?

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kuulutas aasta tagasi Euroopa Liidu suveräänsuse ajajärgu alguseks. Üks aasta hiljem hindavad eksperdid, kas Euroopa on suutnud välispoliitilises ja julgeolekualases surves oma eesmärgid täita.

Brüsselis analüüsitakse aasta hiljem, kas Euroopa Liit on suutnud kinni hoida sellest strateegilisest suunast, mille Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen mulluses kõnes seadis. Toona, 2025. aasta septembris, kirjeldas ta Euroopa olukorda kui «iseseisvumise hetke», kutsudes üles tegutsema kindlameelselt kiiresti muutuvas geopoliitilises kliimas.

Selle aasta taguse kõne foon oli erakordselt ärev. Poola õhuruumi olid toona tunginud Venemaa droonid, mis tõstis teravalt küsimärgi alla idapiiri turvalisuse. Samal ajal avaldas toona presidendikandidaadina kampaaniaid juhtinud Donald Trump korduvalt kahtlust Ameerika Ühendriikide pühendumuses NATO kollektiivkaitsele, sundides Euroopa pealinnu oma julgeolekuarhitektuuri kriitiliselt ümber hindama.

Euroopa kaitsevõime ja sõltuvus

Von der Leyeni sõnum oli toona ühene: Euroopa peab tegutsema kui ühtne jõud, vähendades strateegilist sõltuvust välistest partneritest. Nüüd, kui sellest mõtteavaldusest on möödas kaksteist kuud, on fookuses küsimus, kas liit on suutnud oma ambitsioonid reaalseks poliitikaks ja kaitsevõimeks vormida.

Välispoliitilised vaatlejad tõdevad, et surve Euroopa strateegilisele autonoomiale pole vaibunud. Venemaa jätkuv agressioon ja ebastabiilsus naaberriikides sunnivad Brüsselit prioriseerima kaitseinvesteeringuid ja kriitiliste tarneahelate kindlustamist. Analüütikud hindavad praegu nii saavutatud edusamme Euroopa kaitsetööstuse ühise arendamise suunal kui ka endiselt püsivaid poliitilisi lõhesid liikmesriikide vahel, mis takistavad kiiremat otsustamist.