Aasta kirjanikuks valitud Piret Jaaks ammutas inspiratsiooni Vormsi ajaloolisest eraldatusest

Aasta kirjanikuks pärjatud Piret Jaaks kõneleb oma romaanist "Päikeseuskujad", mille tegevus toimub 19. sajandi Vormsi saarel. Teos analüüsib suletud kogukondade dünaamikat ning tugineb rannarootslaste ajaloolisele pärandile.

Augusti alguses Juhan Liivi muuseumis aasta kirjaniku tiitliga pärjatud Piret Jaaks paigutas oma tunnustatud romaani "Päikeseuskujad" 19. sajandi Vormsi saare olustikku. Autor peab suletud ja oaasilaadseid kogukondi oma loomingu jaoks erakordselt viljakaks pinnaseks, kuna just piiratud keskkondades tekivad omapärased sotsiaalsed seaduspärasused, mis on samas suurte ajalooliste jõudude meelevallas.

Romaani pealkiri on autori sõnul mitmetahuline, ulatudes ürgsetest uskumustest kuni valguse ja tolerantsi otsinguteni. Kesksete tegelastena figureerivad õed Ida ja Maria, kelle saatuse kaudu põimuvad rannarootslaste igapäevaelu ning valgustusajastu ideede jõudmine saarele. Jaaks rõhutab, et kuigi tegelased on väljamõeldud, on ajalooline kontekst hoolikalt taastatud.

Ajalooline täpsus ja dokumenteeritud faktid

Jaaks tugines kirjutamisprotsessis baltisakslase Carl Russwurmi 1855. aasta monograafiale "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel". Autor rõhutab ajaloolise tausta täpsust, kasutades naiste riietuse ja elukorralduse kirjeldamisel detailselt kogutud etnograafilist materjali. Tema eesmärk oli pakkuda lugejale võimalikult ehedat vaadet umbes 170 aasta tagusesse aega.

Teose taustaks on ka rängad ajaloolised tõsiasjad, sealhulgas 1746. aastal aset leidnud sündmus, kus Stackelbergide suguvõsa mõisnik kinkis rannarootslaste lapsi Kuramaa mõisnikule. Jaaks nendib, et uuritud dokumentide põhjal ei õnnestunud peredel lapsi kunagi tagasi saada, mis peegeldab toonast dehumaniseerivat suhtumist inimestesse kui omandisse.