Aasiast tellimine kukkus Eestis järsult 93 protsenti

Eestlaste huvi Hiina veebikaubamajade vastu on augustis drastiliselt vähenenud, ulatudes 93-protsendilise mahulanguseni. Muutuse peamisteks põhjusteks peetakse uusi tollimakse ja agressiivse reklaami vähenemist.

Eesti tarbijate huvi Aasiast pärit odavkaupade vastu on augustis kogenud järsku jahtumist, mil tellimuste maht langes võrreldes varasemaga tervelt 93 protsenti. Eesti E-kaubanduse Liidu juhi Tõnu Väät sõnul ei ole tegemist vaid Eesti-keskse trendiga, vaid sarnane areng on märgatav kogu Baltikumis ja Soomes.

Kui veel juulis ulatus Aasiast saabuvate saadetiste vähenemine ligi 60 protsendini, siis augusti näitajad kinnitavad tarbimisharjumuste kiiret muutumist. Statistika kohaselt on märkimisväärselt kahanenud ka Hiina osakaal Aasiast tulevas impordis: kui varasemalt moodustasid Hiina kaubad 97 protsenti kogu Aasia suunalisest e-kaubandusest, siis nüüdseks on see näitaja kukkunud 21 protsendile.

Tollimaks ja psühholoogiline pidur

Languse taga on mitu tegurit, millest üheks on tollimaksude kehtestamine. Iga eraldiseisva kaubagrupi pealt tuleb tasuda kolm eurot, mis tähendab, et erinevaid tooteid, näiteks taskulampe, rõivaid ja köögiriistu, ühe pakiga tellides lisandub iga kategooria eest eraldi kulu. Väät rõhutab siiski, et rahalisest mõjust olulisem on psühholoogiline efekt: tarbijad hakkavad enne ostunupu vajutamist kaaluma, kas toodet on reaalselt vaja.

Suur osa Hiina platvormidelt tehtud ostudest, nagu telefoniümbrised, laadijad või kosmeetikatarbed, olid varasemalt emotsionaalsed impulssostud, mida soodustasid sotsiaalmeediakanalites kuvatud sihtreklaamid. Lisaks tollireeglitele on vähenenud ka platvormide endi reklaamiaktiivsus. Näiteks on Temu oma reklaamimahtu kärpinud ligikaudu poole võrra, mis on seotud Euroopa Komisjoni määratud 200 miljoni euro suuruse trahviga ja kohustusega piirata ohtlike ning võltsitud toodete levikut septembri lõpuks.

Võrdsed tingimused konkurentsis

Vaatamata tellimuste vähenemisele on Eesti kaupmehed, eriti rõiva- ja moesektoris, endiselt surve all. E-kaubanduse Liit juhib tähelepanu ebavõrdsetele konkurentsitingimustele, kuna Euroopa ettevõtted peavad vastama rangetele tooteohutuse ja maksunõuetele, mida Hiina platvormidelt ostes ei pruugi tarbija tajuda.

Siiski ei pea liit Hiina e-poodide täielikku boikoteerimist otstarbekaks. Tõnu Väät nentis, et teadlikule tarbijale võivad Aasia platvormid pakkuda väärtust, näiteks spetsiifiliste elektroonikakomponentide puhul, mida Euroopa turult on keerulisem või kulukam hankida. Eesmärk pole kaubandust blokeerida, vaid saavutada olukord, kus nii kodu- kui välismaised müüjad tegutsevad ausa konkurentsi alusel.