Äärmuslik suvi Euroopas ja USAs: teadusfaktid põrkuvad poliitilise retoorikaga

Euroopas ja Ameerika Ühendriikides lõppev suvi on toonud kaasa ajaloolisi kuumarekordeid, ulatuslikke metsapõlenguid ja miljarditesse ulatuvaid majanduskahjusid. Vaatamata teaduslikele tõenditele inimtekkelise kliimamuutuse kohta, eitavad mitmed poliitilised liidrid probleemi tõsidust.

Euroopas lõppev suvi on jätnud endast maha märkimisväärse jälje nii inimeludes kui ka majanduses. Saksamaal registreeriti umbes 14 000 kuumusega seotud surmajuhtumit, millest ligi kaks kolmandikku leidis aset ühel juunikuu nädalal. Hollandi panga hinnangul võib suvine kuumus Euroopa Liidule kaasa tuua 180 miljardi euro suuruse SKP kahanemise, samas kui Euroopa põllumehed kaotasid juunis ligikaudu 9 miljonit tonni teravilja.

Selle taustal on sagenenud poliitiline vastasseis, kus osa poliitikuid on kuumalaineid eitanud või tavapäraseks nimetanud. Ühendkuningriigi Reformipartei asejuht Richard Tice väitis, et kliimamuutused on alati toimunud ning nende peatamine on ülbelt võetud siht, soovitades brittidel kuumust lihtsalt nautida. Saksamaa parempoolse AfD erakonna kaasesimees Tino Chrupalla kirjeldas hiljuti möödunud suve kui «täiesti normaalset» ja nimetas kliimamuutustega seotud diskussiooni «hüpeks».

Teaduslikud tõendid vs retoorika

USA-s, kus on samuti püstitatud kuumarekordeid, kommenteeris vabariiklasest poliitik Harriet Hageman Euroopa kuumalainet kui rutiinset ilmastikunähtust. Tema sõnul on tegemist tsüklilise protsessiga, kus aastad on lihtsalt erineva temperatuuriga. Sellised väited on vastuolus NASA ning teiste kliimaseireasutuste andmetega, mis kinnitavad, et inimtegevus, eeskätt fossiilkütuste põletamine, on Maa pinda ja ookeane soojendanud.

Sõltumatud kliimaseire organid, sealhulgas USA riiklik ookeani- ja atmosfäärivalitsus (NOAA) ning Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste teenistus, nimetasid möödunud kuud ajaloo üheks soojemaks. Ookeanide pinnatemperatuur püsis augustis jätkuvalt ebatavaliselt kõrgel tasemel, küündides 21,1 kraadini.

Põlengute ja põua majanduslik mõju

Äärmuslikud ilmaolud on süvendanud ka metsapõlengute ohtu. Hispaanias, kus tules hävis üle 254 000 hektari maad, on poliitiline Vox-partei eitanud seost kliimamuutustega. Kliimauuringud, mis kasutavad nn atribuutikateaduse mudeleid, näitavad siiski, et soojem kliima muutis Hispaania põlengud 20 korda tõenäolisemaks ning Prantsusmaal kahekordistas nende tekkešansse.

Probleemid on kandunud ka veeteedele. Reini, Doonau ja Po jõgede veetase on langenud kriitiliselt madalale, häirides laevaliiklust ja tarneahelaid. See mõjutab otseselt tooraine, nagu terase ja naftatoodete hindu. USAs on olukord sarnane: põllumajandusministeeriumi andmetel on 59% riigi sorgo- ja enam kui pool veisetoodangust piirkondades, kus valitseb põud.