98-aastasena lahkus Eesti muinsuskaitse ja arhitektuuri suurkuju Fredi Tomps

98-aastasena lahkus arhitekt ja pikaaegne muinsuskaitsja Fredi Tomps, kes juhtis Vabariiklikku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni ning mängis võtmerolli Eesti vanalinnade ja Lahemaa mõisate säilitamisel. Tema panust Eesti ehituspärandi kaitsmisse on tunnustatud Valgetähe teenetemärgiga.

98-aastasena lahkus muinsuskaitsja ja arhitekt Fredi Tomps, kelle aastakümneid kestnud töö on jätnud jälje Eesti maastikesse ja kultuurimällu. Tema karjäär sai alguse juba 1948. aastal, mil ta Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuuritudengina osales Niguliste varemete kaitsetöödel.

Muinsuskaitse süsteemi looja

Tomps oli 1969. aastal asutatud Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni (VAMKI) eestvedaja. See ametkond kujunes tema juhtimisel autoriteetseks organiks, mis suutis Nõukogude ajal kaitsta väärtuslikku ehituspärandit. Tema osalusel valmis 1966. aastal Tallinna vanalinna muinsuskaitseala planeering ning 1973. aastal võeti kaitse alla üheksa Eesti vanalinna.

Lahemaa ja mõisapärand

Lahemaa rahvuspargi asutamisel 1971. aastal kujundas Tomps arusaama, et rahvuspark peab ühendama looduse ja inimese loodud pärandi. Tema tegevus oli määrav Palmse, Sagadi, Vihula ja Kolga mõisate taastamisel ning üldisemalt Eesti mõisapärandi väärtustamisel. Veel 2024. aastal arutles ta Palmse mõttekojas taluarhitektuuri tuleviku üle.

Tompsil oli kaalukas roll kirikute taastamisel, sealhulgas Nõmme Lunastaja kiriku projektis 2009. aastal ja Pirita birgitiinide kloostri taassünni toetamisel. Rahvusvahelisel tasandil oli ta esimene eestlane, kes liitus 1971. aastal muinsuskaitseekspertide organisatsiooniga ICOMOS. Tema tööd on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga.