91 aastat tagasi: Eesti ja NSV Liit sõlmisid mitteangressiooni lepingu

Täna, 91 aastat tagasi, allkirjastasid Eesti ja Nõukogude Liit mitteangressiooni lepingu, mis pidi tagama mõlema riigi julgeoleku. Lepingu eesmärk oli vältida sõjalist kokkupõrget, kuid Nõukogude Liit rikrus lubadust lõpuks rängalt.

1933. aasta septembris sõlmisid Eesti Vabariik ja Nõukogude Liit ajaloolis tähtsad mitteangressiooni lepingu, mis pidi kujundama kahe naabririigi suhetele uue aluse. Leping oli osa laiemat rahvusvahelisest jõupingutusest maailmakorra stabiliseerimiseks pärast Esimese maailmasõja raskeid järelmeid ja majanduslikku kriisi.

Lepingu tingimused olid selged: mõlemad osapooled lubas, et ei tungiks üksteisele kallale ega osaleks militaarses agresiivses tegevuses. Eesti valitsuse jaoks oli see oluline samm, kuna riik oli suhteliselt nõrk võimsus ja vajases rahvusvahelise kokkuleppega tagatud turvalisust. Leping andis Eestile arusaama, et suurriik on valmis austama väikeriigi iseseisvust ja piirid.

Kuid pealtnäha õigustatud lootused ei osutunud kestlikuks. Nõukogude Liit, eriti Stalini juhtimisel, kinnitas, et rahvusvaheliste lepingute pidamine oli vaid poliitiline taktika oma strateegiliste huvide saavutamisel. 1940. aastal, 1930. aastate lõpul ja Teise maailmasõja alguses, rikrus NSV Liit lepingu täielikult ja okupeeris Eesti Vabariigi.

Tänapäeval on see ajaloolik leping näide sellest, kuidas väikeriigid on oma turvalisuses suurte jõudude heast tahtmisest sõltuvad. Lepingu lõhkumine ja Eesti järgnev saksa ja nõukogude okupatsioon jäid riigi ajaloosse mustade lehtedena ning mõjutavad Eesti suhtumist rahvusvahelisse turvalisusele tänaseni.