90 aastat Berliini olümpiakullast: Kristjan Palusalu unustamatu suursaavutus

Tänavu augustis möödub 90 aastat ajaloolistest 1936. aasta Berliini olümpiamängudest, kus Eesti maadleja Kristjan Palusalu saavutas kulla nii vaba- kui Kreeka-Rooma maadluses. See tähistab jätkuvalt Eesti spordiloo üht tipphetke, mil rahvuskoondis saavutas riikide arvestuses 13. koha.

Üheksakümmend aastat tagasi, 1936. aasta augustis, kirjutas Eesti spordilugu Berliinis uue ja võimsa peatüki. Olümpiamängude raames tegi ajalugu raskekaalumaadleja Kristjan Palusalu, kes suutis võita kuldmedali kahes erinevas maadlusstiilis, vaba- ja Kreeka-Rooma maadluses. Ta on jäänud seni ainsaks raskekaallaseks, kes on suutnud ühelt olümpialt tuua kaks meistritiitlit.

Palusalu võit ei jäänud toona ainsaks Eesti sportlaste kordaminekuks. Berliini mängud kujunesid üldiselt edukaks, kuna lisaks kahele kullale tõid eestlased koju ka mitmeid teisi medaleid. August Neo pälvis hõbeda vabamaadluse poolraskekaalus ja pronksi Kreeka-Rooma maadluses. Poksija Nikolai Stepulov võitles endale kergekaalus hõbemedali, maadleja Voldemar Väli teenis pronksi ning tõstja Arnold Luhaäär sai raskekaalus pronksmedali.

Eesti sportlaste tugev esinemine Berliinis viis riigi olümpiamängude üldarvestuses 13. kohale. See saavutus on jäänud Eesti spordiajaloos märgilise tähtsusega sündmuseks, meenutades aega, mil väike rahvas suutis end maailma spordiparemikus jõuliselt kehtestada.