81% venelastest toetab sõja lõpetamist „juba homme", nelja aasta rekord

Kiievi-baasiga Venemaa konfliktoloogia ja analüüsi instituudi (IKAR) uuringu kohaselt toetab 81% venelastest sõja lõpetamist „juba homme", mis on kõrgeim näitaja alates täiemahulise sõja algusest. Samal ajal langes sõja jätkamise täieliku võiduni pooldajate osakaal ajaloolisele madalseisule, 9%-ni. Uuring viidi läbi 2026. aasta mais.

Venemaa elanikkonna sõjaväsimusest annab märku uus uuring: Kiievi-baasiga Venemaa konfliktoloogia ja analüüsi instituudi (IKAR) andmete kohaselt toetab 81% venelastest sõja lõpetamist „juba homme". See on kõrgeim tulemus alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse.

Rekordkõrge rahusoov

Instituudi programmi „Venemaa peegel" raames läbi viidud uuringust nähtub, et aastatel 2023-2025 püsis rahumeelsete venelaste osakaal 72-75% juures. 2026. aasta mais läbi viidud küsitlus näitas järsku hüpet, 81%-ni. Samal ajal vähenes sõja jätkamise täieliku võiduni pooldajate osakaal 13%-lt 9%-le, mis on samuti madalaim näitaja alates sõja algusest.

IKAR asutati 2023. aastal sotsioloogi Aleksandr Šulga juhtimisel. Instituut tegutseb Kiievis ning uurib Venemaa ühiskondlikke hoiakuid.

Sõda on taas peamine mure

Mais läbi viidud uuring tõi esile ka teise olulise muutuse: Venemaa ja Ukraina vaheline sõda tõusis taas venelaste jaoks kõige aktuaalsema probleemina esikohale, tõrjudes tagaplaanile madalad palgad ja kõrged hinnad. «Sõjaväline erioperatsioon» nimetas oma peamiseks mureks 33% vastanutest, madalad palgad 24% ja kõrged hinnad 18%.

IKAR-i eksperdid märgivad, et «sõda on taustasündmusest muutunud taas oluliseks teguriks venelaste igapäevaelus». See viitab sellele, et Ukraina rünnakud Venemaa territooriumile on hakanud avaldama mõju elanike meeleoludele.

Majandus seotud rahuootustega

Uuringu tulemused näitavad selget seost rahusoovi ja majandusliku heaolu vahel: 58% vastanutest peab nii sõja lõpetamist kui ka oma finantsseisu parandamist presidendi prioriteetideks 2026. aastal. See viitab sellele, et venelased seostavad rahu saabumisega otseseid majanduslikke lootusi.

Eraldi uuriti ka suhtumist mobiilse interneti piirangutesse, „valgete nimekirjade" süsteemi ja Telegrami blokeerimisse. Enamik vastanutest suhtub sellistesse meetmetesse negatiivselt. IKAR-i autorid rõhutavad, et «rahulolematus võimude selliste sammude suhtes on märgatav erinevates ühiskonnagruppides, kuna blokeeringud rikuvad nende aastate jooksul kujunenud igapäevaelu harjumusi».