78-aastane britt võitleb Rootsis deporteerimise vastu

Rootsis 22 aastat elanud Joyce Thomas on sattunud väljasaatmisohu alla, kuna ei esitanud õigeks ajaks elamisloa taotlust pärast Brexitit. Kuigi naine sai esmaspäeval ajutise edasilükkamise, on tema tulevik Rootsis endiselt ebakindel.

Rootsis elav 78-aastane britt Joyce Thomas on leidnud end keerulisest olukorrast, kus ta ootab väljasaatmist riigist, kus ta on elanud 22 aastat. Ehkki esmaspäeval sai naine advokaadi vahendusel ajutise loa riiki jääda, kuni vaadatakse läbi tema väljasaatmiskorraldus, püsib deporteerimise oht endiselt jõus. Thomas, kes on pensionil õde, sattus ametnike huviorbiiti pärast seda, kui ta ei esitanud õigeks ajaks taotlust elamisloa saamiseks pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust.

Bürokraatlikud takistused

Luleå halduskohus jättis Rootsi migratsiooniameti otsuse jõusse, nentides, et teadmatus taotluse esitamise vajadusest 2021. aasta lõpuks ei ole piisav õigustus reeglite rikkumiseks. Thomas ise selgitab, et tema abikaasa Gwynne, kes tegeles koduste administratiivsete küsimustega, oli saanud varasemalt info, et mingeid täiendavaid toiminguid pärast Brexitit pole vaja teha. Abikaasa suri 2023. aastal vähki ning alles pärast tema surma ilmnes, et ametlik taotlus elamisõiguse vormistamiseks on jäänud esitamata.

Rootsi ametiasutused on seisukohal, et neil puudus volitus teavitada kõiki riigi rahvastikuregistris olevaid Briti kodanikke uutest nõuetest. Thomas on aga kriitiline, viidates sellele, et isegi lihtsate trahvide puhul saadetakse inimestele meeldetuletusi. Ta rõhutab, et tegemist polnud pahatahtlikkusega, vaid puuduliku informatsiooniga, mis on nüüdseks muutnud tema elu ebakindlaks ja vaimselt kurnavaks.

Laiem mõju ja poliitiline surve

Joyce Thomase juhtum ei ole erandlik. Rootsi migratsiooniameti andmetel on riigist juba välja saadetud 458 Briti kodanikku. Üks neist oli 34-aastane mees, kes oli elanud Rootsis lapsepõlvest saati. Probleemi juured peituvad osaliselt selles, et Rootsi valis Brexiti järgselt "konstitutiivse" süsteemi, mis nõuab kodanikelt aktiivset elamisloa taotlemist, erinevalt "deklaratiivsest" süsteemist, mida kasutavad paljud teised Euroopa Liidu riigid ja kus piisab lihtsast registreerimisest.

Olukorraga on tegelenud ka poliitikud. Kohalik parlamendiliige Håkan Svenneling on tõstatanud küsimuse Rootsi parlamendis, väites, et selline praktika kahjustab suhteid Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel. Ka Rootsi opositsiooniline Keskpartei on lubanud, et juhul kui nad võimule pääsevad, pakutakse sarnases olukorras brittidele leevendusi ja uusi õiguslikke lahendusi. Senikaua aga elab Thomas edasi ebakindluses, oodates lõplikku otsust oma tuleviku kohta.