7. augusti sündmused Eestis: ajaloolistest verstapostidest riigireetmiseni

Augusti seitsmes päev on Eesti ajaloos olnud mitmekülgsete sündmuste tallermaa, ulatudes 19. sajandi seltsielust kuni taasiseseisvumise aegsete poliitiliste otsuste ja 2010. aasta kuumarekordini.

1881. aastal pandi Viljandis nurgakivi Eesti Põllumeeste Seltsi majale. Aastakümneid hiljem, 1934. aastal, lõpetas majandusminister Karl Selter Harju Panga likvideerimiskomisjoni tegevuse. 1940. aasta 7. augustil toimus Tallinna Vabaduse väljakul demonstratsioon, millega tähistati Eesti liitmist Nõukogude Liiduga. Vaid aasta hiljem, 1941. aastal, jõudsid Saksa väed Rakvere ja Kunda lähistel Soome laheni, eraldades sellega Punaarmee Tallinna garnisoni ülejäänud väeosadest.

Iseseisvuse taastamise keerised

1990. aastal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, mis reguleeris Eesti ja NSV Liidu vahelisi suhteid Tartu rahulepingu alusel ning kinnitas riigilipu ja -vapi seaduse. 1991. aasta 7. augustil saabus Tallinna kaheks päevaks Vladimir Žirinovski, kes esines EKP Keskkomitee saalis ligi tuhandele kuulajale. 1993. aastal kohtusid Pärnu Valgerannas Eesti president Lennart Meri ja äsja ametisse valitud Läti president Guntis Ulmanis.

Hilisem ajalugu ja rekordid

1995. aastal avati Tartu kesklinnas, endise avaturu kohal, Statoili tankla, mille rajamiseks investeeriti 15 miljonit krooni. 2010. aasta 7. augustil mõõdeti Narva-Jõesuus ajalooline soojarekord, kui termomeeter näitas 35,4 kraadi. 2013. aastal pidas kaitsepolitsei kinni tehniliste toimingute spetsialisti Vladimir Veitman, kes mõisteti hiljem riigireetmise eest 15 aastaks vangi.

Samal kuupäeval, kuid globaalses mastaabis, kirjutas ajalukku German Titov, saades esimeseks inimeseks, kes viibis kosmoses kauem kui ühe ööpäeva. Toona 25-aastane Titov oli esimene inimene, kes kosmoses magas, ning ta on senini noorim kosmoses viibinud inimene.