505 päeva Gaza tunnelites: Elia Coheni mälestused Hamasi pantvangistusest

Iisraeli kodanik Elia Cohen veetis 505 päeva Hamasi käes pantvangis, viibides suurema osa ajast Gaza sektori maa-alustes tunnelites. Oma mälestusteraamatus kirjeldab ta 30 meetri sügavusel maa all kogetud nälga, vaimset terrorit ja pidevat võitlust ellujäämise nimel.

Iisraeli kodanik Elia Cohen viibis 505 päeva Hamasi käes pantvangis, veetes suurema osa ajast Gaza sektori tunnelites. Oma hiljuti ilmunud raamatus «505 päeva Hamasi vangistuses» avab ta üksikasjalikult, kuidas 7. oktoobril 2023. aastal alanud terrorirünnaku ohvrid elasid sunnitud isolatsioonis, kannatades nälgimist, vaimset terrorit ja ebahügieenilisi elutingimusi.

Elu kolmekümne meetri sügavusel

Cohen kirjeldab elu 30 meetri sügavusel maa all asuvates tunnelites, mis olid sageli ilma elektri ja värske õhuta. Pantvangid olid sunnitud elama ahelates, mis piirasid nende liikumist ja põhjustasid füüsilist valu. Cohen meenutab, kuidas ta koos teiste vangistatutega pidi jagama piiratud ressursse, sealhulgas juhuslikult leitud toidupakendeid või üheainsa pudeli karastusjooki. Tunnelite keskkond oli täis prügi ja mädanenud jääke, mis muutis niigi rängad tingimused veelgi talumatuks.

Psühholoogiline terror ja igapäevane ellujäämine

Terroristide suhtumine pantvangidesse oli heitlik ja julm. Valvemeeskond kasutas psühholoogilist manipuleerimist, püüdes tekitada pantvangide vahel tüli ja karistades neid kollektiivselt ühe inimese väidetavate eksimuste eest. Cohen märgib, et pidi pidevalt palvetama ja vaimset tasakaalu säilitama, et mitte murduda. Igasugune info välismaailmast oli piiratud ning valvemeeskonna tujudest sõltus, kas pantvangid said süüa või kas neil lubati magada.

Sõjaliste operatsioonide mõju

Iisraeli kaitsejõudude tegevus mõjutas otseselt tunnelites viibijate olukorda. Pärast 8. juunil 2024 toimunud Arnoni-nimelist operatsiooni, mille käigus vabastati neli pantvangi, muutusid valvurite ähvardused ja kättemaksuhimu märgatavalt tugevamaks. Cohen kirjeldab, kuidas valvurid jätsid nad kättemaksuks nälga ning keelasid neil rääkida, väites, et Iisraeli sõdurid on nende vabaduse ohtu seadnud. Hoolimata äärmuslikust kurnatusest säilitas Cohen usku, et ta naaseb koju, kasutades igapäevast palvetamist ja vaimset tööd oma ellujäämise vahendina.