2G-võrkude sulgemine Eestis ei tohi jääda vaid operaatorite äriotsuseks

Tehnoloogiline muutus 2G-võrkude sulgemise näol ei tohi toimuda ühiskondliku turvalisuse arvelt. Riik peab võtma ohjad enda kätte, et tagada teenuste kättesaadavus ja kriitilise taristu toimepidevus, nagu on seda tehtud teistes Euroopa riikides.

2G-võrkude ajastu lõppemine on telekommunikatsioonisektoris vältimatu samm, kuid selle protsessi korraldamine ei tohi jääda vaid sideoperaatorite ärihuvide kanda. Euroopa kogemus näitab, et kui riik jätab tehnoloogilise ülemineku täielikult turupõhiste otsuste hooleks, tekib reaalne oht elutähtsate teenuste ja inimeste turvalisuse kahjustamiseks.

Mitmed Euroopa riigid on valinud märksa proaktiivsema lähenemise. Ühendkuningriigis on valitsus kehtestanud operaatoritele riiklikud põhimõtted, mis nõuavad kohustuslikku varajast teavitamist, piirkondlikke testimisi ja kriitilise tähtsusega taristu kaitsmist. Rootsis on aga riiklik regulaator sekkunud protsessi, et tagada 112 hädaabikõnede tegemise võimalus, nõudes vähemalt ühe 2G-võrgu säilitamist üleminekuperioodil. Saksamaal survestab regulaator operaatoreid kõrvaldama levialad, kus praegu toimib vaid 2G, ning pikendama kriitiliste asjade interneti (IoT) lahenduste teenindamist kauem kui üldine sulgemistähtaeg.

Eesti jaoks peaksid need näited olema selgeks suuniseks. See ei ole küsimus ühe ettevõtte võrgu elueast, vaid riigi vastutusest tagada tehnoloogilise pöörde sujuv ja turvaline kulgemine. Valitsus ja Riigikogu peavad kehtestama avalikud eesmärgid, määrama vastutajad ning kehtestama kontrollitud eeltingimused 2G-võrkude sulgemiseks.

Riiklik inventuur ja tehnoloogiline üleminek

Kõigepealt on vaja korraldada üleriigiline inventuur, mis annaks selge pildi, kui palju on 2G-võrgust sõltuvaid seadmeid ja millistes valdkondades neid kasutatakse. Alles pärast seda on võimalik hinnata riske ja kavandada asenduslahendused, mis on testitud ja töökindlad ka kriisiolukordades või hõredalt asustatud piirkondades.

Seadmete omanikele tuleb pakkuda realistlikku ajakava ja selgeid tehnilisi nõudeid. Kui uute lahenduste rakendamine on kulukas või tehniliselt keeruline, peab riik kaaluma ka võimalikke tugimehhanisme. Lõplik otsus 2G-võrgu sulgemise kohta peab põhinema sõltumatul mõjuhinnangul, mitte vaid operaatorite valmisolekul oma kulusid optimeerida.