25 aastat pärast 11. septembrit: Guantanamo kohtuprotsess venib endiselt

25 aastat pärast terrorirünnakuid New Yorgis pole rünnaku korraldamises süüdistatava Khalid Sheikh Mohammed'i kohtuprotsess siiani alanud. Ohvrite lähedased seisavad silmitsi lõputute juriidiliste vaidlustega ja kohtupidamise edasilükkamisega, mis on tekitanud tunde, et õigusemõistmine jääb kättesaamatuks.

Täna möödub 25 aastat terrorirünnakutest, mis muutsid igaveseks New Yorgi, Pentagoni ja reisilennuliikluse maastikku, kui kaaperdatud lennukid rammisid Maailma Kaubanduskeskuse torne ning Pentagoni hoonet. Kuigi sündmusest on mööda veerand sajandit, pole rünnaku kavandamises süüdistatava Khalid Sheikh Mohammed'i ja tema kaasosaliste üle peetav kohtuprotsess Guantanamos siiani alanud. Süüdistatavad on viibinud vangistuses juba 20 aastat ilma kohtuliku süüdimõistmiseta.

Ohvrite lähedastele, kes on jälginud protsessi aastaid, on see tähendanud pidevat ja kurnavat ootust. Tom Resta, kes kaotas rünnakutes oma venna ja raseda vennanaise, on külastanud Guantanamo mereväebaasi korduvalt, et jälgida eelistungite kulgu. Ta kirjeldab protsessi kui «vaevarikast ja väsitavat» teekonda, kus kohtunikud on vahetunud viiel korral ning lõpplahendus näib jätkuvalt kaugel.

Juriidilised takistused ja piinamise varjud

Kohtupidamise venimise peamiseks põhjuseks on kujunenud küsimused seoses tõendite kogumisega. Hiljutine kohtuniku otsus tunnistas kehtetuks Khalid Sheikh Mohammed'i varasemad ülestunnistused, mida ta andis FBI agentidele pärast aastaid kestnud vangistust CIA salajastes kinnipidamiskeskustes. Kohtunik leidis, et süüdistatavate kohtlemine neis keskustes hõlmas erakordset füüsilist ja vaimset väärkohtlemist, mis välistab ülestunnistuste vabatahtlikkuse.

Rahvusvahelise õiguse eksperdid märgivad, et piinamise kasutamine ülekuulamistel on muutnud tõendite lubatavuse-küsimuse kohtusaalis keskseks vaidluseks. Prokuratuur on küll püüdnud tugineda muudele tõenditele, nagu pealtkuulatud telefonikõned ja salvestused, kuid kaitsjad on esitanud taotlusi ka nende materjalide kõrvaldamiseks.

Lähedaste frustratsioon ja ootused

Kokkuleppemenetlus, mille kohaselt süüdistatavad oleksid tunnistanud oma süüd vastutasuks surmanuhtluse vältimise eest, ei ole siiani lõpliku lahenduseni jõudnud. See on tekitanud jätkuva juriidilise patiseisu.

Ohvrite lähedased on olukorra suhtes äärmiselt kriitilised. Brett Eagleson, kelle isa Bruce hukkus 2001. aasta rünnakutes, on väljendanud sügavat pettumust USA valitsuse suutmatuses protsessi korrektselt läbi viia. Teised pereliikmed, nagu Stephan Gerhardt, rõhutavad, et nende peamine eesmärk on näha süüdimõistvat otsust enne, kui nii süüdistatavad kui ka ohvrite lähedased vanaduse tõttu lahkuvad.

«Ma tahan keskenduda mälestustele,» ütles Gerhardt, kes on püüdnud oma eluga edasi minna, kuid leiab end ikka ja jälle seotuna kohtuprotsessiga. Käesoleva seisuga on kohtuprotsessi algus kavandatud 2028. aasta juunisse, kuid ohvrite lähedaste seas valitseb skeptilisus selle kuupäeva pidamise suhtes.