2026. aasta MM Põhja-Ameerikas tõi rekordpubliku ja terava kriitika

Ameerika Ühendriikides, Mehhikos ja Kanadas peetud 2026. aasta jalgpalli MM-il mängiti rekordilised 104 kohtumist ning Hispaania krooniti maailmameistriks. Turniiri saatsid täismajad, üllatajad ja kõrged hinnad, kuid ka vaidlused FIFA otsuste, julgeoleku ning inimõiguste üle.

Ameerika Ühendriikides, Mehhikos ja Kanadas lõppenud 2026. aasta jalgpalli MM-il mängiti 104 kohtumist ning maailmameistriks tuli Hispaania. Tegemist oli esimese kolme riigi ühise MM-iga ja läbi aegade suurima turniiriga.

FIFA andmetel käis staadionitel kokku 6 810 966 pealtvaatajat. Keskmine mängu külastatavus oli ligikaudu 65 000 inimest ning 99,7 protsenti saada olnud kohtadest müüdi välja. Samal ajal paistsid eriti alagrupiturniiril mitmel pool silma tühjad tribüünid.

Üllatajad ja uued rekordid

MM-i debütant Cabo Verde hoidis Hispaaniat 0:0 viigis ning kaotas hiljem Argentina vastu alles lisaajal. Kongo Demokraatlik Vabariik mängis Portugaliga ja Cristiano Ronaldoga 1:1 viiki. Paraguay saatis 32 parema hulgas konkurentsist Saksamaa.

MM-i väikseim osaleja Curaçao lõi Saksamaa vastu oma ajaloo esimese värava maailmameistrivõistlustel ning teenis Ecuadori vastu esimese MM-punkti. Turniiri üheks vastuolulisemaks uuenduseks olid joogipausid, mida enamik treenereid toetas. Uruguay endine peatreener Marcelo Bielsa kritiseeris neid aga teravalt: «Nelja poolaja mängimine kahe asemel muudab meie kultuuris kujunenud arusaama jalgpallist. Need pausid ei lisa mängule midagi, kuid võtavad sellest palju ära.»

Pealtvaatajate pahameelt suurendasid hinnad. USA staadionitel võis õlle eest küsida kuni 20 eurot ehk 22 dollarit, friikartulite eest üle 17 euro ning veepudeli eest umbes seitse eurot. Mehhikos asunud Azteca staadionil maksis õlu ligikaudu 15,50 eurot, peaaegu sama palju kui riigi miinimumpäevapalk.

Trumpi mõju ja julgeolek

USA president Donald Trump ilmus staadionile alles finaalis, kuigi oli varem nimetanud turniiri enda prestiižiprojektiks. Suurima poliitilise vaidluse tekitas tema sekkumine USA ründaja Folarin Baloguni karistusse. Pärast punast kaarti õnnestus Trumpil veenda FIFA presidenti Gianni Infantinot mängukeeldu uuesti läbi vaatama. Balogun sai seejärel kaheksandikfinaalis Belgia vastu mängida, kuid USA kaotas kohtumise.

FIFA endine president Joseph Blatter ütles, et «FIFA praegune president on Donald Trumpi ees paindunud». Infantinot ähvardav kriitika tema võimalikku tagasivalimist 2027. aasta märtsis siiski tõenäoliselt ei takista.

Kanadas ja USA-s kulgesid mängud üldjoontes rahulikult, Mehhikos registreeriti aga mitu intsidenti. Guadalajaras tungisid fännid ülerahvastatud fännitsooni, võidu järel sõitis auto tähistava rahvahulga sekka ning Mexico Citys hukkus võidupidustuste ajal inimesi. USA-sse ei lubatud kehtiva viisaga 34-aastast Somaalia FIFA kohtunikku Omar Artanit, kelle puhul viidati väidetavatele sidemetele tema koduriigi terroriorganisatsiooniga.

Inimõigused luubi all

Inimõigusorganisatsioonid hindasid FIFA tegevust karmilt. Human Rights Watchi Minky Wordeni sõnul toimus turniir USA valitsuse «kuritahtliku immigratsioonikontrolli taustal» ning FIFA ei suutnud omaenda inimõiguste standardeid järgida.

Amnesty International USA esindaja Daniel Norona ütles, et FIFA lubadus muuta MM kõigile turvaliseks ei vastanud tegelikkusele, sest USA immigratsiooniameti ICE vahistamiste arv oli tema sõnul kahekordistunud. Fänniorganisatsiooni Football Supporters Europe esindaja Ronan Evain kritiseeris läbipaistmatut viisamenetlust, eriti Aafrika ja Aasia piletiomanike puhul.

FIFA president Gianni Infantino on öelnud, et järgmise sammuna võidakse arutada turniiri laiendamist 64 koondiseni. See tähendaks senise 104 mängu asemel 128 kohtumist. Kui Infantino 2027. aastal tagasi valitakse, juhiks ta FIFA-t 2031. aastani; 2030. aasta MM peetakse Uruguay, Paraguay, Argentina, Hispaania, Portugali ja Maroko koostöös.