2016. aasta presidendivalimised Eestis: kuidas poliitiline tupik viis Kersti Kaljulaidini

2016. aasta sügisel aset leidnud presidendivalimised panid proovile Eesti parteipoliitilise süsteemi, kui riigikogu ja valimiskogu ei suutnud korduvalt presidenti valida. Pärast ebaõnnestunud voorusid jõuti lõpuks kompromissini, mille tulemusena sai uueks riigipeaks Kersti Kaljulaid.

2016. aasta presidendivalimised Eestis eristusid varasematest selle poolest, et valimisprotsess liikus korduvalt edasi-tagasi riigikogu ja valimiskogu vahel. Esimene voor riigikogus toimus 29. augustil 2016. Toonane riigikogu esimees Eiki Nestor meenutas, et ootus, et valimised riigikogus läbi kukuvad, oli selge juba mai lõpuks. Fraktsioonid ei suutnud ühises kandidaadis kokku leppida, mistõttu oli protsessis osalemine paljudele osapooltele pigem kohustuslik kui reaalne võimalus võita.

Ebaõnnestunud katsed riigikogus ja valimiskogus

Esimeses voorus 29. augustil seati üles Mailis Reps, Allar Jõks ja Eiki Nestor. Ükski kandidaat ei kogunud vajalikku 68 häält. Järgmisel päeval toimunud voorudes esitasid sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond kandidaadina Siim Kallase, kuid ka tema ei kogunud kolmandas voorus piisavalt toetust, mistõttu oli vajalik kokku kutsuda valimiskogu.

Valimiskogu kogunemine 24. septembril tõi kaasa uusi pingeid. Lisaks Kallasele ja Repsile kandideerisid seal ka Marina Kaljurand, Mart Helme ja Allar Jõks. Hääletustulemused näitasid aga sügavaid lõhesid, eriti Keskerakonna sees. Jaak Aab märkis hiljem, et Edgar Savisaar tegutses kulisside taga Mailis Repsi vastu, suunates osa Keskerakonna hääli Siim Kallasele. See manööver nullis Repsi võiduvõimaluse ja takistas presidendi valimist valimiskogus.

Kompromiss ja uue presidendi valimine

Pärast valimiskogu ebaõnnestumist kasvas ühiskondlik surve leida kandidaat, kellel oleks erakondadeülene toetus. Martin Kukk, kes kuulus Kallase meeskonda, tõi välja, et murrangulised sündmused Keskerakonnas, sealhulgas Kadri Simsoni ja Jüri Ratase tõus, muutsid erakonna valitsuskõlbulikuks. See omakorda võimaldas uue koalitsiooni kujunemist ilma Reformierakonnata.

Erakondade vaheliste konsultatsioonide käigus pakuti välja Kersti Kaljulaidi nimi. Mõned poliitikud olid teadlikud tema varasemast tööst peaminister Mart Laar nõunikuna. Annika Arras, kes tegeles Kallase kampaaniaga, meenutas, et Kaljulaid oli juba toona tuntud oma tugeva karakteri ja riigijuhtimisalaste teadmiste poolest. Riigikogu valis Kersti Kaljulaidi presidendiks. Ta andis ametivande 2016. aastal.