2001. aasta presidendivalimised Eestis: koalitsiooni ebakõlad sillutasid tee Rüütlile
Aastal 2001 lõppenud presidendivalimised kulmineerusid Arnold Rüütli võiduga valimiskogus, kuna valitsuskoalitsioon ei suutnud ühise kandidaadi taha koonduda. Kampaaniate juhid Rain Rosimannus ja Tõnis Arro meenutavad tagantjärele teravat rivaalitsemist ja poliitilisi kokkuleppeid, mis presidenditooli saatuse määrasid.
PoliitikaAastal 2001 olid Eesti presidendivalimised jõudnud murdepunkti, kui Lennart Meri teine ametiaeg oli lõppemas. Toona võimul olnud Mart Laari teine valitsuskoalitsioon, Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad, omas 101-kohalises Riigikogus küll 53 häält, kuid ühise presidendikandidaadi leidmine osutus võimatuks. See sisemine ebakõla tähendas, et võitlus kandus parlamendisaalist välja.
Riigikogu ummik ja nurjunud katsed
Presidendivalimiste protsess algas Riigikogus, kus esimeses voorus olid vastamisi opositsiooni kandidaat Peeter Kreitzberg ja koalitsiooni poolt üles seatud Andres Tarand. Kreitzberg kogus 40 ja Tarand 38 häält, millest ei piisanud ametisse valimiseks. Järgmistes voorudes vahetus koalitsiooni esinumber, kui areenile astus Peeter Tulviste, kuid ka tema ei suutnud vajalikku toetust kindlustada.
Toona Mõõdukate kandidaadina üles astunud Tarand oli küll küsitluste järgi populaarne, kuid tema kampaaniat varjutasid varasemad valimised, kus kandidaadi nägu oli trükitud prügikastidele. See taktikaline samm ei toonud parteile edu, vaid pigem tekitas segadust, mis pärssis tema võimalusi presidendikohale tõusta.
Valimiskogu otsustav pööre
Kuna Riigikogus tulemust ei sündinud, koondus otsustamine 21. septembril 2001 valimiskogusse. Kandidaatidena olid üles seatud Kreitzberg, Arnold Rüütel, Toomas Savi ja Tulviste. Esimeses voorus sai Rüütel 114 häält, kuid lõplik võit selgus teises voorus, kus ta kogus 186 häält Savi 155 hääle vastu.
Savi kampaaniat juhtinud Rain Rosimannus meenutab, et Rüütli edu taga oli eelkõige Rahvaliidu juhi Villu Reiljani ja Edgar Savisaare vaheline kokkulepe. Rosimannuse sõnul ei soovinud Savisaar, et keegi teine tema parteist võidaks, mistõttu suunati Keskerakonna toetus Rüütlile.
«Savisaar ei olnud kunagi huvitatud, et presidendiks saaks keegi teine tema parteist peale tema enda,» meenutas Rosimannus.
Lubadused ja täitmata jäänud ootused
Peeter Tulviste kampaaniajuht Tõnis Arro nendib, et koalitsioonipartnerite vahelised kokkulepped jäid nõrgaks. Ehkki Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad lubasid ühist tegutsemist, kadusid hääled teel valimiskasti juurde. Arro sõnul oli pettumus suur, kuna Tulvistel oli ekspertide hinnangul Rüütli vastu tugevam šanss kui Savil.
«Me olime küllalt kindlad, et Tulviste võidab ja siis võistleb Rüütliga, aga miks kõik nii läks, ei tea,» selgitas Arro. Ta lisas, et isegi Mõõdukate ridades, sealhulgas Marju Lauristini kõnelustes, väljendati toetust Tulvistele, kuid reaalne koostöö jäi puudulikuks.
- oktoobril 2001 andis 73-aastane Arnold Rüütel ametivande, kutsudes oma kõnes üles taastama sotsiaalset dialoogi ja vähendama ühiskonnas valitsevat usaldusdefitsiiti.