1996. aasta presidendivalimised Tallinnas: Tiit Vähi toetus aitas Lennart Meril jätkata

1996. aasta septembris valiti Lennart Meri valimiskogus teiseks ametiajaks presidendiks, kui otsustavaks sai toonase peaministri Tiit Vähi ja tema juhitud Koonderakonna toetus. Ajalooline hääletus toimus 20. septembril Estonia kontserdisaalis.

1996. aasta sügisel peetud presidendivalimised olid Eesti poliitilises ajaloos murrangulised, jõudes esimest korda valimiskogu ette. Pärast seda, kui Riigikogus ei õnnestunud vajalikku kahte kolmandikku häältest koguda, kogunes 20. septembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis 374-liikmeline valimiskogu, kuhu kuulusid 101 parlamendiliiget ja 273 kohalike omavalitsuste esindajat.

Kampaania ja piirkondlikud tuurid

Presidendi kampaaniajuht Rain Rosimannus meenutas, et Lennart Meri oli tol ajal sattunud konflikti Mart Laari ja Isamaaga, kes olid teda toetanud eelmistel valimistel. Seetõttu tuli strateegiat muuta. Rosimannuse sõnul korraldati ulatuslikud ringreisid maakondades, kus president ei piirdunud vaid ametlike visiitidega maavalitsustesse, vaid ööbis kohapeal ja suhtles vahetult kohaliku tasandi juhtidega.

«Sain kohe alguses aru, et valimised jõuavad tõenäoliselt valimiskogusse. Meie eesmärk oli luua soodne pinnas avalikus arvamuses ja piirkondades,» selgitas Rosimannus. Vaatamata Tunne Kelami kandidatuurile, mille Isamaa välja käis, suutis Meri hoida enda toetajaskonda stabiilsena.

Võtmetähtsusega poliitilised manöövrid

Koalitsioonipartnerite vahelised jõujooned olid keerulised. Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) kandidaadiks oli Arnold Rüütel, kuid Tiit Vähi valitsusjuhtimisstiil ja välispoliitilised kaalutlused muutsid dünaamikat. Jaak Allik, kes kuulus toona Koonderakonda, kirjeldas, kuidas Vähi pidi arvestama rahvusvahelise kuvandiga.

«Vähi pidi arvestama välisriikide peaministrite ootustega, kes soovisid näha stabiilsust,» märkis Allik. Ehkki KMÜ sees oli erimeelsusi ja välja käidi ka Enn Tõugu nimi, suunas Vähi toetus valimiskogus hääled lõpuks Merile.

Lõpphääletusel sai Lennart Meri 196 häält, Arnold Rüütel pidi leppima 126 häälega. Ametiaja lõppedes arutati erinevaid põhiseaduse muudatusi, kuid vastavad ettepanekud ei leidnud piisavalt toetust. Lennart Meri lahkus elust 2006. aastal.