1996. aasta presidendivalimised Tallinnas: Lennart Meri teine ametiaeg valimiskogus

1996. aasta septembris valis valimiskogu Tallinnas Estonia kontserdisaalis Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Otsuseni jõuti pärast riigikogu ebaõnnestunud hääletusvoorusid ja pingelist poliitilist kampaaniat.

20. septembril 1996 kogunes Estonia kontserdisaalis Tallinnas 374-liikmeline valimiskogu, et langetada lõplik otsus Eesti riigipea valimisel. Pärast riigikogus toimunud hääletusvoorusid, kus kandidaatidel ei õnnestunud vajalikku toetust koguda, suundus presidendivalimine valimiskogusse.

Valimised valimiskogus

Riigikogu voorudes kandideerisid Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Kuna riigikogus jäi vajalik 68 hääle piir ületamatuks, kujunes valimiskogu otsustavaks jõukatsumiseks. Valimiskogus oli esindatud 101 riigikogu liiget ning 273 kohalike omavalitsuste esindajat. Kandidaadi ülesseadmiseks oli nõutav vähemalt 21 valimiskogu liikme toetus.

Esimeses voorus kogus Meri 136 häält, mis ei olnud siiski piisav valituks osutumiseks. Otsustavas voorus kindlustas ta aga 196 häälega võidu, ületades napilt 187-häälelise nõutud piirmäära. Tema vastaskandidaat Rüütel sai 126 häält.

Kampaania maakondades

Meri tagasivalimise kampaaniat juhtinud Rain Rosimannus rõhutas vajadust suunata fookus maakondadesse, et luua toetust väljaspool parlamendi koridore. Strateegia erines varasemast: presidendi korteež alustas visiite maakondade servadest, kohtudes kohalike omavalitsuste ja maavanematega.

«Mulle olid algusest peale selged kaks asja, esiteks, et suure tõenäosusega jõuavad valimised valimiskokku. Ja teiseks, et meil on vaja oma toetusrühma parlamendis, et kandidaadina sinna üldse jõuda. Seetõttu ehitasime kogu tegevuse selge sihiga luua soodne pinnas avalikus arvamuses ja maakondades,» selgitas Rosimannus kampaania tagamaid.

Poliitiline tasakaal

Koonderakonna ja peaminister Tiit Vähi roll osutus lõppkokkuvõttes määravaks. Kuigi Koonderakonna siseselt oli eriarvamusi ja üritati otsida alternatiivseid kandidaate, toetasid paljud erakonnaga seotud kohalike omavalitsuste esindajad valimiskogus siiski Merit. Vähi seisukohad ja soov toetada välispoliitiliselt tugevat kandidaati aitasid kallutada valijameeste meelsust presidendi kasuks.