1992. aasta presidendivalimised: kuidas Lennart Meri riigikogus võidu sai

1992. aasta presidendivalimised jäid Eesti ajalukku esimese rahvahääletuse ja sellele järgnenud parlamentaarse otsustusprotsessiga. Lennart Meri valiti riigipeaks pärast seda, kui rahvahääletusel ei õnnestunud ühelgi kandidaadil nõutavat häälteenamust koguda.

Taasiseseisvunud Eesti esimesed presidendivalimised 1992. aasta sügisel erinesid oluliselt kõigist järgnevatest, kuna valimisprotsess sisaldas nii rahvahääletust kui ka parlamendihääletust. 15. juulil alanud kandidaatide ülesseadmise periood kulmineerus 20. augustil, mil ametlikult registreeriti neli kandidaati: Lennart Meri, Arnold Rüütel, Lagle Parek ja Rein Taagepera.

Rahvahääletuse tulemused

Rahvahääletusel 20. septembril ei saavutanud ükski kandidaat üle 50 protsendi häältest, mis oli vajalik koheseks valituks osutumiseks. Arnold Rüütel kogus 41,8 protsenti häältest, edestades Lennart Merit, kes sai 29,5 protsenti. Rein Taagepera toetuseks jäi 23,4 protsenti. Kuna nõutud häälteenamust ei saanud keegi, liikus otsustusõigus vastavalt seadusele riigikogusse, kuhu pääsesid vaid kaks enim hääli kogunud kandidaati ehk Rüütel ja Meri.

Riigikogu otsus

Riigikogu hääletas presidendi üle 5. oktoobril 1992. Tulemused olid selged: Lennart Meri kogus 59 häält, samas kui Arnold Rüütel pälvis 31 saadiku toetuse. Selles hääletuses oli 11 sedelit kehtetuks. Meri edu parlamendis oli ootuspärane, arvestades, et äsja toimunud riigikogu valimistel oli võimule tulnud Isamaa, kelle kandidaat Meri oli.

Tiit Pruuli, kes kuulus tollal Meri kampaaniameeskonda, märkis, et nende strateegia oli suunatud Rüütli esimese vooru võidu vältimisele. "Põhiline strateegia oligi see, et Rüütlil ei õnnestuks esimeses voorus saada valdavat enamust," selgitas Pruuli. Ta tõi välja, et Rüütli tugevuseks oli tema tuntus ja rahvalähedane kuvand, samas kui Merit iseloomustas algselt võõristust tekitav intellektuaalsus. Meri tegi olukorra parandamiseks ulatusliku kampaaniatuuri, külastades oma autoga paljusid Eesti paiku.

Taagepera roll kandidaatide seas

Rein Taagepera sõnul oli tema kandideerimine osaliselt tingitud soovist vältida Arnold Rüütli presidendiks saamist. Ta väitis, et kandideeris mitmete palvete peale, sealhulgas pärast telefonikõnet Lennart Merilt. "Ta ütles, et tal on tervisehädad ja kui temagi midagi juhtub, siis oleks keegi teine," kirjeldas Taagepera tagamaid. Taagepera lisas, et kuigi nad konkureerisid sama valijaskonna pärast, aitas tema osalemine vältida Rüütli ülekaalukat võitu rahvahääletusel.

Vahetult pärast ametisse asumist 1992. aasta novembris oli Meri toetus avalikkuse seas vastandlik, kuna Rüütli pooldajaskond oli endiselt märgatav. Aja jooksul Meri toetus avalikkuse seas stabiliseerus.