1940. aasta mai, Winston Churchill pidas ajaloolist kõnet Londonis

Suurbritannia peaminister Winston Churchill pidas 13. mail 1940 Briti parlamendi ees oma kuulsamatest kõnedest, mille meeldejäävaks jäi fraas «veri, vaev, pisarad ja higi». See oli Churchilli esimene ametlik kõne pärast peaministriks saamist ja on saanud ajaloolis tähtsaks sõnumiks Suurbritannia määratluses..

Suurbritannias Londonis pidas peaminister Winston Churchill 13. mail 1940 Briti parlamendile esinemise, mis muutuks üheks tema ja kogu 20. sajandi ajaloo kõige märgilisemaks heteks. Tegemist oli Churchilli esimese ametliku kõnega pärast seda, kui ta oli võimusse jõudnud peaministrina.

Churchilli kõne sisaldas väidet, mis on jäänud ajaloo annaalistesse: «veri, vaev, pisarad ja higi». See fraas ei olnud juhuslik valik, vaid hoopiline ütlus, mis määratles Suurbritannia väljaheitele ja vastupanule maailmasõja rasketes aegades. Kõne tähendus ületas praegust hetke ja hakkas esindama rahvuslikku kindlust ja otsusekindlust.

Histoorilises kontekstis oli see periood Euroopale väga kriitilise tähtsusega. Natsionaalsotsialismiga seotud ohtude ja Euroopa konfliktide keskel pidi Suurbritannien leidma uue juhtimise ja suuna. Churchill oli valitud juhiks, kes peaks juhtima riiki läbi ühe raskematest perioodidest.

Kõne «veri, vaev, pisarad ja higi» sai kõne pealkirjaks ja on jäänud ajaloo õpikutesse ning avaliku arusaamisesse kui näide inimese võimest juhtida rahvast kõige keerulisemates oludes. Kõne näitas Churchilli reetorilist jõudu ja võimet inspireerida rahvast vastupanule.

Tänapäeval tähendab see kõne universaalset sõnumit pingete, katsumuste ja vastupidavuse kohta. Churchill jäi selles perioodis Suurbritannia juhiks, kes juhtis riiki läbi Teise maailmasõja ning jättis järele pärandi, mis on sügavalt seotud Euroopa ja demokraatliku maailma tähtsusega.