19. augusti ajaloos: Tallinnas alanud augustiputš ja Eesti sporditähtede kuld

19. august on olnud Eesti ajaloos korduvalt pöördeline kuupäev, alates 1991. aasta augustiputšist kuni silmapaistvate kultuuriliste ja sportlike saavutusteni. Artikkel võtab kokku selle päeva tähtsamad sündmused läbi ajaloo.

19. augustil 1991. aastal muutus olukord Eestis kriitiliseks, kui Tallinnas maandusid dessantväelased ja Punalaevastik blokeeris mere poolt ligipääsu pealinnale. Augustiputši ajal täitusid Eesti teed sõjaväekolonnidega. Eesti riigivõim ja kodanikuühendused tegid avaldusi, milles mõistsid riigipöördekatse hukka, toetasid Venemaa demokraatlikke jõude ja kutsusid elanikke ühtsusele.

Teise maailmasõja lõpusirgel, 19. augustil 1944, jõudsid Paldiskisse Soomepoisid. Saabunud üksused allutati Saksa ohvitseridele: I pataljon saadeti Tartu alla ning II pataljon Kehra õppelaagrisse. Aastaid varem, 1917. aastal, olid enamlased edukad Tallinna linnavolikogu valimistel, valides linnavolikogu juhiks Jaan Anvelti ja linnapeaks Voldemar Vöölmanni.

Kultuuri ja hariduse vallas tähistatakse 19. augustil mitmeid verstaposte. 1965. aastal asutati Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, mille peanäitejuhiks sai Voldemar Panso. Tartu elementaarkooliõpetajate seminar alustas tööd 1828. aastal ning Eesti Kirjanduse Selts loodi 1907. aastal eesotsas Villem Reimaniga.

Spordiloo kontekstis pälvib 2008. aasta 19. august tähelepanu, mil Gerd Kanter võitis Pekingis kettaheites olümpiakulla. Aastaid varem, 1994. aastal, pidas Eesti naiste jalgpallikoondis oma esimese maavõistlusmängu Kaunases, jäädes Leedule alla tulemusega 0:3.