18. Valga sõjaajaloo festivalil meenutati 1941. aasta küüditamist ja lahinguid

Valgas toimunud 18. sõjaajaloo festival keskendus tänavu 1941. aasta suvesõja sündmustele ja küüditamise ohvrite mälestamisele. Ürituse raames toimus lavastus, mis tõi esile inimmõõtmelised lood, ning viidi läbi ajalooline lahingurekonstruktsioon.

Valga linnapargis möödunud nädalavahetusel toimunud 18. sõjaajaloo festival tõi publiku ette 1941. aasta suvesõja sündmused ning pühendas tähelepanu neile, kes küüditamise ajal Eestisse jäid. Ürituse külastajatel oli võimalik tutvuda militaartehnikaga ning jälgida erinevate jõustruktuuride demonstratsioone.

Teatrietendus tõi fookusesse inimsaatused

Lavastaja ja näitleja Merili Viks esitles festivalil kolmandat korda oma lavastust pealkirjaga "Üks ei tulnud". See teatritöö on kantud soovist avada lähedaste ja perede emotsioone, kelle pereliikmeid 1941. aastal Siberisse küüditati. Viksi sõnul on tema eesmärk näidata, et igasuguse sõjalise konflikti taga seisavad tavalised inimesed oma isiklike lugudega. Režissöör rõhutas, et lähenes teemale läbi peresidme, et tuua ajalooline tragöödia vaatajale lähemale.

Lahingute taastamine toetas ajaloolist täpsust

Pärast lavastust korraldas organisatsioon Front Line Eesti koostöös Poola, Läti ja Eesti ajalooklubidega lahingurekonstruktsiooni. Sündmus meenutas 1941. aasta suvesõja käiku, kaasates episoode, kus Eesti ja Läti metsavennad võitlesid ühise eesmärgi nimel. Front Line Eesti juht Reimo Leol selgitas, et kuigi konkreetne koostöövorm Häädemeeste kandis oli ajalooliselt tõendatud, näitas festival laiemalt 1941. aasta vastupanu Punaarmeele.

Valga sõjaajaloo muuseumi direktor ja festivali korraldaja Meelis Kivi märkis, et ettevõtmise peamine eesmärk on kõnetada noori. Tema sõnul on oluline, et kohalik ajalugu oleks selgelt ja arusaadavalt edasiantav, pakkudes nooremale põlvkonnale konteksti Eesti valikute ja sündmuste mõistmiseks.