18-aastane ukrainlane süüdistatud Poola-vastases sabotaažis Venemaa heaks

Poola prokuratuur on esitanud 18-aastasele ukrainlasele Illia K-le süüdistuse 47 kuriteos, mille ta pani väidetavalt toime Venemaa luureteenistuse ülesandel. Nooruk vahistati augustis 2025, kolm päeva enne seda, kui ta kavatses lasta drooni üle Poola presidendi sõiduki lennata. Sabotaažiaktsioonide eesmärk oli õhutada etnilisi pingeid Poola ja Ukraina vahel.

Poola prokuratuur on esitanud 18-aastasele ukraina kodanikule, keda nimetatakse Illia K-ks, süüdistuse 47 kriminaalses teos, mida ta pani väidetavalt toime Venemaa luureteenistuse heaks ajavahemikus november 2024 kuni august 2025.

Mälestusmärkide rüvetamine ja drooniplaan

Poola Sisejulgeolekuamet (ABW) teatas, et sabotaaži eesmärk oli «õhutada etnilist vaenu Poola ja Ukraina vahel». Süüdistuse kohaselt rüvetas nooruk Poola ohvrite mälestusmärke, mis on pühendatud Volõõnia veresaunale, ajaloolisele tragöödiale, mille käigus ukraina rahvuslik sissiliikumine UPA tappis Teise maailmasõja ajal kümnetuhanded poolakad. Ta vandaliseeris ka Varssavi Juudi geto kangelaste mälestusmärki ning monumente Domostawa ja Wroclawi linnades, kinnitades nendele UPA-d ülistavaid silte ja sümboleid.

18-aastane kahtlusalune vahistati 2025. aasta 12. augustil, kolm päeva enne Poola relvajõudude päeva paraadi Varssavis, mil ta plaanis väidetavalt juhtida drooni üle presidendi Karol Nawrocki sõiduki.

Korraldused sõnumirakenduse kaudu ja krüptomaksed

Prokuratuuri sõnul sai Illia K ülesanded tundmatu isiku käest sõnumiteenuse vahendusel ning saatis vastutasuks fotod tõendamaks, et on need täitnud. Osalejate värbamiseks ja tasustamiseks kasutas ta Venemaal ja Hiinas registreeritud krüptovaluutakontosid. Prokuratuur märkis, et nooruk tegutses rahalistel, mitte ideoloogilistel kaalutlustel, kuid enamik tegusid loeti siiski «välisluure kasuks» sooritatuks. Süüdimõistmisel ähvardab teda eluaegne vanglakaristus.

ABW avaldas mais, et alustas eelmisel aastal 48 spionaažijuurdlust, rohkem kui kaks korda enam kui 2024. aastal. Amet märkis, et Venemaa luureteenistused on suunanud jõupingutused Poola rahvusvahelisele diskrediteerimisele ning «ajalooliste etniliste antagonismide ärakasutamisele, eelkõige Poola-Ukraina suhetes».

Volõõnia haav jääb lahti

Volõõnia veresaun 1943.-1944. aastal, mille käigus hukkus kuni sada tuhat Poola tsiviilelanikku, koormab senini kahe naaberriigi suhteid. Ukrainas peetakse UPA võitlejaid Nõukogude okupatsiooni vastase vastupanu kangelasteks; Poolas tuntakse neid aga kui vastutavaid massilise tsiviilelanike tapmise eest.

Varssavi idauuringute büro direktor Wojciech Konończuk selgitas: «Ukrainlaste jaoks on nad kangelased, sest nad võitlesid nõukogude võimu vastu. Poolakate jaoks oli UPA aga kriminaalne struktuur, mis vastutab poolaka elanikkonna massilise tapmise eest.»

Konflikt sai uue tõuke mais, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas dekreediga ühe sõjaväeüksuse «UPA kangelaste» järgi. Nawrocki võttis selle peale Zelenskilt Poola kõrgeima riigivapustuse, Valge Kotka ordeni, mis on 300 aasta jooksul juhtunud vaid ühel korral varem.