17 EL-i riiki, sealhulgas Eesti, astusid Brüsselis vastu eelarvekärbetele

Seitseteist Euroopa Liidu liikmesriiki on saatnud ühispöördumise, milles nõuavad põllumajandustoetuste ja regionaalarengu fondide säilitamist järgmises pikaajalises eelarves. Algatus vastandub Saksamaa juhitud rühmale, kes taotleb eelarve mahu märkimisväärset vähendamist.

Brüsselis on tekkinud uus vastasseis seoses Euroopa Liidu tulevase, aastateks 2028-2034 mõeldud eelarveraamistikuga. Seitseteist liikmesriiki, teiste seas Eesti, on saatnud ametliku kirja EL-i nõukogu eesistujariigile Iirimaale, väljendades vastuseisu kavandatud kärbetele põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas.

Eelarvevaidlus kahe leeri vahel

Kirja allkirjastanud riigid, kuhu kuuluvad lisaks Eestile ka Itaalia, Hispaania, Poola, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, soovivad kaitsta ligi 900 miljardi euro suurust toetuste summat. See samm on otsene vastulöök kuue riigi leerile, mida juhib Saksamaa. Saksamaa on varem esitanud oma ettepaneku, nõudes sadade miljardite eurode suurust kokkuhoidu kõigis eelarvevaldkondades.

Algatust koordineerisid Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja Rumeenia esindajad. Nad on kutsunud allkirjastanud riikide juhid mitteametlikule kohtumisele, mis toimub 15.-16. oktoobril Euroopa Ülemkogu kõrval.

Taust ja tulevikuväljavaated

Euroopa Komisjon tegi 2025. aastal ettepaneku pea 2 triljoni euro suuruse eelarve kohta, planeerides vahendite suunamist põllumajandusest ja regionaalpoliitikast ümber kaitsevaldkonda ja konkurentsivõime tõstmisesse. 17 riigi blokk hoiatab aga, et edasised kärped õõnestaksid toetust Euroopa Liidu projektile tervikuna.

Lisaks vaidlustele kulutuste üle on laual uute EL-i-ülese maksude ehk omavahendite küsimus, mis peaksid komisjoni plaani kohaselt tooma aastas 66 miljardit eurot lisatulu. Allakirjutanud riigid rõhutasid kirjas, et uued maksud peavad olema õiglased ega tohi olla regressiivsed. Samuti soovivad nad pikendada koroonakriisi järgse võla tagasimaksegraafikuid, mis nõuavad igal aastal 25 miljardit eurot.