15 000 õpetajat korraldasid üle Eesti tunniajalise hoiatusstreigi

Teisipäeva hommikul osales Eesti Haridustöötajate Liidu korraldatud üleriigilises hoiatusstreigis ligi 15 000 haridustöötajat. Streigiga nõutakse õpetajate töötasu alammäära tõstmist 2312 euroni, mis vastaks prognoositavale 2027. aasta keskmisele palgale.

Täna hommikul seiskasid Eesti koolid ja lasteaiad tundideks töö, kui ligikaudu 15 000 haridustöötajat osales üleriigilises hoiatusstreigis. Aktsiooniga soovitakse juhtida tähelepanu õpetajate suurele töökoormusele ja rõhutada vajadust palgatõusu järele.

Streigi ulatus ja põhjused

Streik, mille korraldas Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), hõlmas enam kui 400 õppeasutust üle riigi. Streigi kestus oli piiratud ühe tunniga: alusharidusasutustes toimus see hommikul kell 8-9, üldharidus- ja kutseõppeasutustes aga kella 9-10 vahel. EHLi andmed näitavad, et osalusaktiivsus oli kõrge, kuid lõplikud osalejate arvud täpsustuvad lähipäevade jooksul.

Palk ja töökoormus

EHLi esimees Reemo Voltri rõhutas, et tegemist ei ole juhusliku meeleavaldusega, vaid sügava rahulolematusega õpetajate palgataseme ja töökorralduse suhtes. Tema sõnul on õpetajate koormus praeguse palgaga selgeseisus juures tasakaalust väljas, mis kurnab haridustöötajaid ja soodustab ametist lahkumist. Ametiühingu viimane uuring kinnitab, et 69 protsenti Eesti õpetajatest on viimase aasta jooksul tõsiselt kaalunud koolist lahkumist.

Ootused 2027. aastaks

Ametiühing nõuab selget plaani töötasu alammäära tõstmiseks. Praegune 1970-eurone alammäär peaks EHLi hinnangul tõusma 2027. aastaks 2312 euroni, mis vastaks siis prognoositavale Eesti keskmisele palgale. Voltri väljendas muret, et valitsuse senised lubadused siduda õpetajate palk 120 protsendiga riigi keskmisest on hakanud murenema.