1400 hukkunut: mäenvaringu põhjustas Nepalis ja Tiibetis kliimamuutus

26. augustil Nepalis ja Tiibetis toimunud katastroofiline maalihe nõudis 1400 inimelu, jättes veel tuhandeid kadunuks. Teadlaste sõnul oli tegemist kliimamuutuste poolt esile kutsutud kaskaadefektiga, mida kohalikud hoiatussüsteemid ei suutnud ette näha.

26. augustil Nepalis ja Tiibetis toimunud hiiglaslik mäenõlva varing ning sellele järgnenud maalihked nõudsid 1400 inimese elu. Rohkem kui 5000 inimest on endiselt teadmata kadunud pärast seda, kui Langtang Lirungi põhjanõlvalt vallandunud kivimite ja jää mass hävitas orgudes asuvad asulad.

Esialgu peeti tragöödia põhjuseks maavärinat, kuid hilisemad uuringud on näidanud, et katastroofi taga olid aastakümneid kestnud kliimamuutuste protsessid. Glatsioloogide ja kliimateadlaste hinnangul destabiliseerisid nõlva soojenevad temperatuurid, mis sulatasid igikeltsa ja kiirendasid liustike taandumist.

Kliimamuutuste kaskaadefekt

Mäehüdroloogide hinnangul ei olnud tegemist üheainsa vallandava sündmusega. "See toimus 5150 meetri kõrgusel ja seal oli mitu protsessi, mis mõjutasid nõlva aastate ja aastakümnete jooksul, mitte üksik tegur," märgiti ekspertide poolt. Kaljulaviin vallandas umbes 110 miljonit kuupmeetrit jääd ja kivimeid, mis liikusid 170 kilomeetrit tunnis. Sellise ulatusega varinguid esineb looduses vaid kord 1000 kuni 10 000 aasta jooksul.

Varingu liikumiskiirus oli erakordne: kõigest seitsme minutiga jõudis maalihe 20 kilomeetri kaugusel asuva Nepali ja Hiina piirini. Vool, mis haaras kaasa jääd, vett ja setteid, kattis seitsme tunniga kokku 200 kilomeetrit. Teadlaste andmetel oli piirkonna temperatuur juulis ja augustis rekordiliselt kõrge, ületades 10 aasta keskmist kohati kuni 7 kraadi võrra. See sulamisvesi ja 2025. aasta ebatavaliselt lumine oktoober lõid tingimused, kus mäeseinad kaotasid stabiilsuse.

Hoiatussüsteemide suutmatus

Katastroofi ulatus paljastas ka Nepali varajase hoiatamise süsteemide puudused. Need on kavandatud peamiselt sademetest põhjustatud üleujutuste ennustamiseks, mitte äkiliste, kaskaadilaadsete geoloogiliste sündmuste tuvastamiseks. Vool hävitas teel mitmeid seiresensoreid ning esimene massiline SMS-hoiatussõnum saadeti 38 minutit pärast varingu algust, mil katastroof oli piirini juba jõudnud.

Kliimateaduse ekspertide hinnangul on teatud olukordades inimtekkeline kohanemine keeruline. "Kui soojenemine destabiliseerib maailma katuse, ei suuda kohalikud kohanemismeetmed kaitsta allavoolu elavaid haavatavaid inimesi sellise ulatusega hävingu eest," nenditi valdkonna ekspertide seas. Lisati, et ilma kiirema üleminekuta fossiilkütustest loobumisele on sarnase mastaabiga katastroofide kordumine tulevikus paratamatu.