1326 põhikoolilõpetajat Eestis on endiselt ilma kinnitatud õppekohata

Eestis on endiselt 1326 põhikooli lõpetanud noort, kellel puudub kinnitatud õppekoht algavaks õppeaastaks. Alates 1. septembrist liigub vastutus õpilaste koolikohtade leidmise eest kohalikele omavalitsustele.

Eestis lõpetas tänavu põhikooli ligikaudu 15 000 noort, kellest umbes 80 protsenti on tänaseks oma edasise õppekoha kinnitanud. Statistika kohaselt suundub 10 000 noort gümnaasiumisse, üle 3000 valib kutsehariduse, 270 on asunud kutseõppesse ja 125 õpilast jätkab ettevalmistavas õppetöös. Hoolimata nendest näitajatest on 1326 noort endiselt ilma ametliku kohata uuel õppeaastal.

Olukord Tallinnas

Pealinnas on olukord endiselt pingeline, kuna ilma õppekohata on 575 põhikoolilõpetajat. Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Krista Keedus märkis, et vabu kohti tegelikult eksisteerib. «Eelmisel nädalal vaatasin, kui palju noori on 10. klassidesse vastu võetud. Nende seas on ka umbes 27 protsenti neid, kes pole Tallinna elanikud,» selgitas Keedus. Ta lisas, et vabu kohti on näiteks Tallinna rakenduskolledži paindlikus õppes ning samuti kestab vastuvõtt veel mitmetele erialadele TehnoTallinnas. Keedus rõhutas, et murekohaks on noored, kes vajaksid ettevalmistavat õpet nõrgemate eksamitulemuste või puuduliku eesti keele oskuse tõttu, sest nende jaoks on tavaline gümnaasium või kutsekool sageli liiga keeruline.

Muudatuste vajadus

Alates homsest, 1. septembrist, lasub vastutus õppekohata jäänud õpilaste eest kohalikel omavalitsustel. Tallinnas tähendab see ametnike tööd peredega, et koos lahendus leida. Tallinna hariduse eest vastutav abilinnapea Andrei Kante leiab aga, et praegune süsteem vajab ümbervaatamist, kuna kosmeetilised parandused probleemi ei lahenda. «Tuleks lubada lastel jätkata õpinguid oma kodukooli raames. Kui põhikool ei tulnud oma kohustustega toime, siis võiks ettevalmistav õpe toimuda samas koolis,» sõnas Kante. Tema hinnangul aitaks see säilitada kontakti õpilasega ja võimaldaks koolidel pakkuda vajalikke tugiteenuseid, näiteks psühholoogilist tuge, selle asemel et noori pärast põhikooli lõpetamist süsteemist välja lasta.