13 aastat Utøya veresaunast: kuidas Norra terrori tagajärgedega elab

Täna möödub 13 aastat Anders Behring Breiviku korraldatud rünnakutest Oslos ja Utøya saarel. Hoolimata massimõrvari vangistusest, on tema ideoloogia jätkuvalt arutelude keskmes.

Norras mälestatakse täna 15 aasta möödumist 2011. aasta 22. juulil toimunud rünnakutest, mis muutsid riigi turvatunnet igaveseks. Anders Behring Breiviku kavandatud ja toime pandud vägivallaaktid algasid Oslo valitsuskvartalis, kus autopomm tappis kaheksa inimest ja vigastas sadu teisi. See plahvatus, mis oli suunatud toonase peaministri Jens Stoltenberg büroo lähedale, oli aga alles algus.

Samal ajal, kui pealinnas valitses kaos ja julgeolekujõud reageerisid esimesele rünnakule, liikus Breivik edasi Utøya saarele. Seal, Tyrifjordeni järve keskel, toimus Norra Tööpartei noorteorganisatsiooni AUF suvelaager. Politseivormi riietunud ründaja kasutas ära ohvrite usaldust, väites end olevat saabunud turvakontrolliks, enne kui ta alustas valimatut tulistamist enam kui 500 noore vastu.

Ideoloogia püsiv mõju

Kuigi Breivik kannab tänaseni vanglakaristust, tekitab julgeolekuanalüütikutes muret tema mõju.

Sündmuste jada, mis algas 2011. aasta pärastlõunal, tõi kaasa Norra ühiskonnas sügava trauma, kuid viis riigis aruteludeni julgeolekuarhitektuuri üle.