12-aastase vanglakaristuse saanud Anna Arkhipova lugu Peterburis

Peterburi kohus määras opositsioonilise noorteliikumise "Vesna" liikmele Anna Arkhipovale 12-aastase vanglakaristuse, mis on grupi pikim karistus. Arkhipova, kes on veetnud trellide taga juba neli aastat, plaanib pärast vabanemist pühenduda naisvangide abistamisele.

Peterburis lõppenud kohtuprotsess noorteliikumise "Vesna" liikmete üle päädis aprillis karmide karistustega. Kokku kuus süüalust said vanglakaristused, mis jäid vahemikku 6 kuni 12 aastat. Kõige pikema aja, 12 aastat, sai 28-aastane Novosibirskist pärit Anna Arkhipova. Kuigi Arkhipova lahkus liikumisest veel enne, kui Vene võimud selle ametlikult ekstremistlikuks organisatsiooniks kuulutasid, leidis kohus tema tegevuses piisavalt alust pikaks vabadusekaotuseks.

Kohtuprotsessi ja vangistuse raskus

Arkhipova ema Anastasia Arkhipova kirjeldab tütre saatust kui sürreaalset reaalsust, kus õigusmõistmisel on vähe ühist õiglusega. Ema sõnul olid püüdlused kaitsta tütart ja leida õiglast kohtupidamist ette määratud läbikukkumisele. "Ma sain aru, et asi pole õiguses, ükskõik millise advokaadi me oleksime palganud või kui palju raha oleksime kulutanud, oli otsus juba langetatud," nentis ema olukorra kohta.

Sügavat jälge on jätnud ka Arkhipova enda vaimne tervis ja argipäev kinnipidamisasutuses. Ta on kirjeldanud, et ärkab öösiti lämbumistundega ja vajab ravimeid, et toime tulla reaalsusega, mis on tema sõnul täiesti erinev välismaailmast. Tema lähedased on pidanud kulutama miljoneid rublasid, et tagada talle elementaarsed elutingimused ja toiduabi, kuna riiklikul tasemel on toetus minimaalne.

Elu trellide taga ja tulevikuplaanid

Vaatamata pikale vangistusele ja isolatsioonile Peterburi eeluurimisvanglas, ei ole Arkhipova kaotanud lootust. Ta on kogenud tuge oma kaasvangidelt ja sõbralt Elena Krutilt, kes on võtnud oma südameasjaks teda toetada. Arkhipova rõhutab, et naisvangide olukord on sageli meestest märksa raskem, kuna neil puudub sageli väline toetus ja side lähedastega.

Oma tulevikuvisioonis keskendub Arkhipova juba praegu sellele, mida teha pärast vabanemist. Ta väljendab soovi kasutada oma rasket kogemust selleks, et aidata teisi vangistatud naisi. "Ma tahan maailma paremaks muuta," on ta öelnud, lisades, et kavatseb oma vangla-aastate jooksul omandatud teadmisi kasutada praktilise abi pakkumiseks neile, kes on süsteemi hammasrataste vahele jäänud.