11. augusti ajalugu Eestis: rünnak ministeeriumis ja protestid Toompeal

11. august on Eesti lähiajaloos olnud sündmusterohke päev, ulatudes 1994. aastal alanud piiritöödest kuni 2011. aasta dramaatilise rünnakuni kaitseministeeriumis. Ülevaade toob esile olulisemad verstapostid, mis on seda kuupäeva aastakümnete jooksul kujundanud.

11. august on Eesti ajaloos olnud märgilise tähtsusega kuupäev, mil on aset leidnud nii kultuurielu tipphetki kui ka riigi julgeolekut raputanud sündmusi.

Kõige dramaatilisem vahejuhtum leidis aset 2011. aastal, kui relvastatud ründaja Karen Drambjan tungis kaitseministeeriumi hoonesse Tallinnas. Intsident päädis tulevahetusega, milles mees hukkus.

Paarkümmend aastat varem, 1999. aasta 11. augustil, oli Eesti avalikkuse tähelepanu suunatud hoopis teistsugusele sündmusele. Toompeale kogunenud põllumehed avaldasid valitsuse poliitika vastu protesti ning jätsid lahkudes lossiplatsile kaks elusat siga. Samal päeval oli Eestis võimalik jälgida ka sajandi viimast päikesevarjutust, mis pakkus rahvale vaatemängulist astronoomilist fenomeni.

Kultuurimaastikul jääb 1997. aasta 11. august meelde Estonia kontsertsaali taasavamisega. Pärast ulatuslikke rekonstrueerimistöid, mis läksid maksma 12 miljonit krooni, sai saal tagasi oma väärika ilme ja muutus taas muusikaelu keskpunktiks.

Varasematest sündmustest väärib märkimist 1995. aasta, mil kaitsepolitsei avastas Pärnus salajase võltslättide rahapaja. Aasta varem, 1994. aastal, alustasid ametnikud töid Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone mahamärkimiseks, mis oli toona alles kujuneva riigipiiri haldamisel oluline tehniline samm.