106 aastat tagasi võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse

15. juunil 1920 hääletas Eesti Asutav Kogu Toompea lossis vastu esimese põhiseaduse, mille poolt andis hääle 95 saadikut 120-st. Dokument, mis kinnistas rahvasuveräänsuse ja kodanikuvabadused, loodi vahetult pärast Vabadussõda ning oli tol ajal üks demokraatlikumaid põhiseadusi maailmas.

15. juunil 1920 astus Eesti ajaloo ühte murdepunkti: Asutav Kogu hääletas Toompea lossis vastu riigi esimese põhiseaduse. 120-st saadikust toetas seda 95, tehes lõpu pikale arutelu- ja lugemisprotsessile.

Põhjalik töö enne lõpphääletust

Põhiseaduse eelnõu jõudis Asutava Kogu täiskogusse 1920. aasta mai lõpus ning seda arutati kokku seitsmel istungil. Esimene lugemine lõpetati 27. mail, seejärel vaadeldi eelnõud teisel ja kolmandal lugemisel paragrahvide kaupa. Tollased ajalehed arvasid, et dokumendi vastuvõtmine venib juulikuusse või isegi sügisesse, kuid kiiremini läks. Eelnõu võeti lõplikult vastu 15. juunil kolmanda lugemise järel.

Vähemusrahvuste hulgas osales arutelus aktiivselt Asutava Kogu Saksa rühm. Eelnõu või selle põhjaliku kokkuvõtte avaldasid ka suuremad ajalehed, võimaldades laiemal üldsusel põhiseaduse sisuga tutvuda.

Olulised muudatused ja vaidlused

Kuna põhisõlmküsimused olid suuresti juba varasemates komisjonitöö etappides läbi arutatud, ei toonud täiskogu lugemised kaasa märkimisväärseid sisulisi muutusi. Olulisemad lõplikult sõnastatud sätted puudutasid ihu- ja surmanuhtluse keeldu, streigivabadust, vähemusrahvuste emakeelset haridust ning keeldu konfiskeerida kodaniku kogu vara.

Täiskogu debatid Valges saalis olid pigem maailmavaatelised kui juriidilised. Fraktsioonid ei teinud oma liikmetele hääletamisel ettekirjutusi, mistõttu sai iga saadik lähtuda oma isiklikust veendumusest, erimeelsusi esines sageli isegi ühe ja sama erakonna saadikute vahel.

Demokraatia nurgakivi

1920. aasta põhiseadus oli omas ajas erandlik oma tugeva parlamentaarse iseloomu poolest. Kõrgeim võim kuulus rahvale ning seda teostati parlamendi kaudu. Täidesaatev võim oli teadlikult nõrgaks jäetud, et tõkestada autoritaarse valitsemise tekkimist, peegeldades tollast sügavat usku parlamentaarsesse demokraatiasse. Põhiseadus rõhutas ka kodanike põhiõigusi ja -vabadusi, mis olid äsjasele iseseisvusele jõudnud rahvale erakordselt suure tähendusega.

Põhiseadus jõustus 21. detsembril 1920, mil Asutava Kogu asemel astus kokku Riigikogu I koosseis.